Lugeja kiri: Elektrilevi näitab oma katkestusi tegelikkusest lühemana ja see on neile ainult kasulik

 (36)
Energiaimüük
Foto: Priit Simson

Delfi toimetusele saatis kirja lugeja, kes heidab Elektrilevile ette madalpingevõrgus toimuvate pingekatkestuse fikseerimise korda, kus fikseerimine algab hetkest, mil klient sellest ise telefonitsi teada annab. Selle tõttu jäävad aastas aga elektrikatkestustest mitmed tunnid fikseerimata ning kompensatsioon, mida Elektrilevi peaks selle eest kliendile välja käima, maksmata.

Näiteolukord madalpinge katkestuse kohta maapiirkonnas või suvilarajoonis, toob lugeja oma kirja alguses näiteks.

Halvad ilmastikuolud, toimub elektrikatkestus. Teadlik tarbija ootab kõigepealt Elektrilevilt SMS-i: "Elektrilevi on teadlik, et Teie tarbimiskohas..." (mille Elektrilevi saadab kõrge- ja keskpingete rikete korral tarbijate mobiiltelefonidele automaatselt) enne, kui hakkab helistama telefonile 1343.

Helistades Elektrilevi rikketelefonile 1343 - kõigepealt on võimalik kuulata automaatvastajalt piirkonna kõrge- ja keskpingete rikketeated, seejärel teavitust, et kõik operaatorid on hetkel hõivatud (mis on ka loomulik, kui keskmine rikete arv ajaühikus on suurenenud).

Võimaluste olemasolul saab mõnikord läbi ka Elektrilevi kodulehelt teavet hankides. Kui lõpuks on õnnestunud Elektrilevi rikkest teavitada, kulub harilikult minimaalselt 20 minutit (ja seda juhul, kui märgatakse koheselt pinge puudumine) tegelikust katkestuse algusest. Liidame sinna aja, mis läheb operaatoril teabe andmebaasidesse sisestamiseks.

Seotud lood:

Lisades kirjeldatud viisil fikseeritud madalpinge katkestuste ajale kesk- ja kõrgepinge katkestuste aja, mille saate automaatika kaudu (vähemalt loodan nii), on tulemuseks kõikide katkestuste andmebaas.

Selles baasis kliendi katkestuste algus- ja lõppaja fikseerimine sekundilise täpsusega on nii insenerilikus kui ka statistilises mõttes täielik absurd. See oleks võrreldav justkui vahemaa pikkuse mõõtmisega, kus pool teekonnast mõõdetakse sammudega ja teine pool mõõdulindiga ning tulemus esitatakse millimeetrilise täpsusega!

See oleks võrreldav justkui vahemaa pikkuse mõõtmisega, kus pool teekonnast mõõdetakse sammudega ja teine pool mõõdulindiga ning tulemus esitatakse millimeetrilise täpsusega!
Lugeja

Tõele lähema numbri saaksime, kui lisaksime Elektrilevi andmebaasi katkestuste ajale minimaalselt 20 minutit ja ümardaksime tulemuse ülespoole lähema pooltunnini. Tore oleks saada sõltumatuid kommentaare erinevate ametkondade spetsialistidelt sellise ülesehitusega andmebaasi kasutamise kohta.

Elektrilevi poolt kirjeldatud meetod madalpinge katkestuste aja fikseerimiseks oleks olnud aktsepteeritav kuidagiviisi ehk veel kümme aastat tagasi, kuid mitte enam. Seade, mis lihtsalt fikseerib pinge puudumise ajas, on oluliselt odavam, kui Elektrilevi poolt paigaldatavad kaugelt lugevad elektriarvestid.

Mitu suurusjärku väiksem kulutus, kui Eesti Energia/Elektrilevi poolt sooritatud mahukad investeeringud välisriikidesse, olnuks paigaldada kõikidesse madalpinge trafojaamadesse sellised seadeldised.

Kuid, seda pole tehtud, katkestuste summaarse pikkuse näitamine tegelikkusest lühemana on kasulik Elektrilevile nii statistilises, kui ka rahalises mõttes. Pikema aja jooksul on toimunud suure hulga tarbijate süsteemne petmine. Kõikide Eesti tarbijate peale kokku on Elektrilevi poolt sel viisil maksmata kompensatsioone hinnanguliselt sadades tuhandetes eurodes.

Kuid, seda pole tehtud, katkestuste summaarse pikkuse näitamine tegelikkusest lühemana on kasulik Elektrilevile nii statistilises, kui ka rahalises mõttes.
Lugeja

Toon veel mõned illustreerivad näited situatsioonidest.

Loe veel

  1. Hajaasustuse piirkonnas heidab tarbija magama kell 23. Kell 00.00 tekib madalpinge katkestus. Tarbija avastab ärgates kell 7, et pinge puudub. Eelpoolmainitud asjaolude tõttu jõuab rikketeade Elektrilevi andmebaasi kell 7.30. Rikkebrigaad tegutseb tulemuslikult ja pinge on taastatud kell 9.30.

    Elektrilevi andmebaasi jääb madalpinge rikke pikkuseks kaks tundi, tegelikkuses oli katkestuse pikkuseks aga 9,5 tundi. Piisab, kui selliseid olukordi juhtub vaid kaheksa korda aasta jooksul ja ongi ületatud lubatud aastane summaarsete katkestuste määr (70 tundi) ning Elektrilevi peaks hakkama maksma kompensatsiooni. Elektrilevi andmebaas aga näitab, et katkestusi oli summaarselt vaid 16 tundi ning loomulikult midagi ei kompenseerita.

  2. Suvilaomanik jõuab laupäeval kell 12 suvilasse ja avastab, et madalpinge on pikemat aega puudunud. Katkestus tekkis tegelikult esmaspäeval kell 12. Külmkapis olnud toit on riknenud, tehnovõrkudes avariid jne. Klient teatab Elektrilevile kell 12.30 katkestusest. Elektrilevi fikseerib katkestuse alguse, kõrvaldab rikke kahe tunni jooksul.

    Elektrilevi andmebaasi jääb katkestuse pikkuseks kaks tundi, tegelik pikkus 122,5 tundi. Sellise näite puhul peaks aga rakenduma § 7 majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral"

Võrgutasu vähendamise tingimused elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral lg2 (2)

Kui turuosalise elektripaigaldis on ühendatud võrguga madalpingel peakaitsmega kuni 63 A, ei tohi summa, mille võrra võrguettevõtja võrgutasu vähendab, olla väiksem kui:

1) 7,99 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi;

2) 15,98 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse 48-96 tundi;

3) 23,97 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse rohkem kui 96 tundi.

Kuid Elektrilevi andmebaasi järgi oli katkestus ainult kaks tundi.

Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus määrab täpselt, et "katkestuse kestus on ajavahemik, mis algab hetkest, kui võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus, ja lõpeb, kui elektrivarustus on taastatud".

Madalpinge katkestustest peaks Elektrilevi teada saama reaalajas (analoogselt kesk- ja kõrgepinge katkestusega). Kuna Elektrilevi ei ole soovinud seadust täita ja juhindub endiselt võrgulepingu tüüptingimustest (juriidilidses mõttes madalam õigusakt), on ettevõte põhjustanud suurele hulgale tarbijatele reaalset materiaalset kahju. Lisame siia juurde veel fakti, et uued, Elektrilevi poolt tarbijatele paigaldatavad kaugelt lugemisega arvestid võimaldavad tehniliselt Elektrilevil ka tagantjärele fikseerida pinge puudumise ajas.

Kommenteerib Elektrilevi kommunikatsioonijuht Tuuli Sokmann.
Elektrilevi soovib alati rikkest võimalikult kiiresti teada saada ja see esimesel võimalusel kõrvaldada, sest vooluta tarbimiskohad tähendavad meile ka tarbimata kilovatt-tunde ja vähem laekuvat võrgutasu.

Võrgutasust saame omakorda vahendeid teenuse kvaliteetseks osutamiseks. Seega ei ole rikke kestmine kindlasti meie huvides. Küll aga on rikke algusaja tuvastamise võimalused erinevad, sõltudes sellest, kas rike on kesk- või madalpingevõrgus.

Nagu pöördumises õigesti märgitakse, saame keskpingevõrgu rikete korral info tänu alajaamas olevatele digiseadmetele komakohalise täpsusega automaatselt. Madalpingevõrgus meil aga sellised seadmed puuduvad ja siin on tõepoolest rikke algusaja arvestamise aluseks klientide teated.

Pöördumises viidatud määrus rikke algusaja arvestamise korda täpsemalt ei sätesta ja rikkest teada saamine sõltub võrgu tehnilistest võimalustest ja täna veel ka kliendi teavitusest. Ka pingetuks jäänud kaugloetav arvesti ei tee vahet, kas tegemist on rikkega või on klient arvesti välja lülitanud.

Kaugloetavad arvestid on Elektrilevi lähiajaloo üks mastaapsemaid projekte ja hetkel oleme keskendunud sellele, et kõik arvestid saaksid intensiivses tempos paigaldatud ja oma põhifunktsionaalsuses tööle. Seejärel saame juurde ehitada lisavõimalusi, mis aitavad näiteks pingekvaliteedi probleemide ja rikete tuvastamisel. Sellised projektid on hetkel analüüsietapis ja seetõttu jääme lähiaastatel kindlasti veel ootama madalpingevõrgu puhul klientidelt võimalikult kiiret infot.

Kuna klient ise loomulikult ei pea teadma, kas rike on madal- või keskpingevõrgus, siis on põhimõte selles, et keskpingevõrgu korral, mis on meile nii-öelda arvutist nähtav, saadame ise kliendile SMS-iga teate, et oleme rikkest teadlikud.

Kui aga sellist teadet klient saanud ei ole, siis tasub helistada meile numbril 1343.
Saada meile vihje, foto või video!