MKM täpsustab, millised poed võivad keskustes avatuks jääda ja milliseid reegleid seal järgima peab

 (29)
Ülemiste keskus
Ülemiste keskusFoto: Rauno Volmar

Alates tänasest, 27. märtsist kehtivad kaubanduskeskustele, meelelahutus- ja söögikohtadele uued piirangud. Piirangute eesmärk ei ole piirata poodide tegevust või poodides müüdava kauba sortimenti, vaid rahvarohketes kohtades koosviibimist. Mitme erineva kaubandusettevõtte olemasolu soodustab inimeste viibimist keskustes, mis loob võimalused viiruste levikuks. Kaubanduskeskustes jäävad avatuks vaid hädavajalikud poed ja teenused.

*Kaubanduskeskus on hoone või hooned, kus on koos mitu (kolm ja enam) kauplust või teenindusettevõtet, kuhu saab siseneda ühise sissepääsu ja üldkasutatava ruumi kaudu. Ühtlasi võetakse arvesse ka kaubanduskeskuse enda määratlemist kaubanduskeskusena.

Piirang ei kehti kaubanduskeskustest eraldiseisvatele poodidele ja teenindusettevõtetele, sõltumata müügipinna suurusest, avatud saavad olla näiteks ehituspoed, aianduspoed jne.

Avatuks jäävad kaubanduskeskustes asuvad:

  • toidupoed, sh ka kaubanduskeskustes asuvad väiksemad toitu ja alkoholi müüvad eripoed (nt juustupood, veinipood, lihalett, kommipood jne)
  • Toidukaupluse määratluse alla läheb pood, kus müüakse toidukaupa, sõltumata kaupade valiku ja müügisaali suurusest.
  • apteegid
  • sideettevõtete müügikohad
  • pangakontorid
  • pakiautomaadid ning väiksemates kaubanduskeskustes asuvad postkontorid (avatuks jäävad: Kambja; Elva; Lihula; Mustla; Sindi; Võhma; Kehra; Keila; Maardu; Paldiski; Jõhvi; Kohtla-Järve; Iidla; Tapa; Kunda ja Kohila postkontorid)
  • kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid (sh prilli- või optikapoed)
  • söögikohad toidu kaasamüügiks
Seotud lood:


Kaubanduskeskuses olevad söögikohad võivad olla avatud üksnes toidu kaasamüügiks. Kohapeal toidu tarbimine ei ole lubatud.

Kaubanduskeskuse pood/teenindusettevõte saab jääda avatuks:

1) Kui sinna on tänavalt eraldi sissepääs
2) Kui pääseb poodi/teenindusettevõttesse üldkasutatavaid ruume läbimata, näiteks otse parklast

Samal põhimõttel saavad avatuks jääda ka kaubanduskeskuse juures olevad, tänavalt sissepääsetavad toitlustusasutused.

Kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud toidupoodi, apteeki või teistesse erandite alla kuuluvatesse kohtadesse minemiseks, peavad olema lahti.

! Kõigi avatuks jäävate poodide ja teeninduspunktide sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ning järgida Terviseameti nõudeid: tule tagada piisav pindade puhastus, jälgida, et kliendid ega ka klienditeenindajad ei ole haigussümptomitega, inimeste arv teeninduse ruumides peab olema viidud miinimumini ja tagatud peab olema klientide piisav eraldatus, et oleks võimalik järgida 2m distantsi hoidmise nõuet.

Kaubanduskeskuses olevatesse piirangu tõttu suletud kauplustesse, teenindusettevõtetesse on ettevõtte omanikel ja töötajatel lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, panna kokku e-poe tellimusi jms.

Väljaspool kaubanduskeskuseid olevad söögikohad ja baarid ei tohi olla avatud kauem kui 22ni, peale seda on lubatud toidu kaasamüük ja kullervedu. Koha peal tarbides tuleb tagada, et kliendid oleksid üksteisest 2 m kaugusel.

Piirangud turulettidele ei laiene. Väliturgudel peavad müüjad järgima Terviseameti nõudeid ja tagama piisava isikukaitsevahendite kasutamise ja piisava puhastuse ning jälgima, et müüja ja kliendid ei oleks haigussümptomitega. Kliendid peavad hoidma omavahel 2m vahet.

Kaubanduskeskuste osaline sulgemine toimub kaubandustegevuse piiramise kaudu (poed, teenindusettevõtted peavad olema külastajatele kinni). Kaubandustegevuse seaduse § 21 lõike 3 alusel teostab riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.

Politsei- ja piirivalveametile on antud korraldusega ülesanne teha järelevalvet 2 meetrise vahemaa piirangu järgimise üle, s.o inimeste käitumise üle.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödumisel. Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikkonnast: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi.

Eriolukorra meetmete nõuetekohaselt täitmata jätmise korral on võimalik rakendada sunniraha 2000 eurot.

Info ja korduma kippuvad küsimused on leitavad MKM-i kodulehelt ja www.kriis.ee

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias