Müüt või tegelikkus: elukindlustus on ainus kindlustusliik, mis korvab ka koroonaga seotud kulud

 (26)
Fotolavastus
FotolavastusFoto: Rauno Volmar

Praeguses kriisiolukorras on inimeste huvi elu- ja õnnetusjuhtumikindlustuse vastu märgatavalt tõusnud, näitab Eesti ühe suurema kindlustusseltsi ERGO statistika. Sageli aga ei mõisteta, mis on nende erinevus ning kas mõni kindlustusliik kaitseb ka koroonaviiruse vastu. ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma toob välja levinud müüdid ja selgitab nende tausta lähemalt.

Müüt nr 1

Mul ei ole vaja elukindlustust, sest olen ettevaatlik inimene ja minuga ei juhtu kunagi midagi.

Kahjuks on see siiani levinud uskumus. Oma töös paraku näeme, et õnnetus või terviserike sageli ei hüüa tulles ja võib tabab ka kõige eeskujulikumaid. Lisaks arvatakse elukindlustuse puhul ekslikult, et see kehtib vaid kõige kurvema ehk inimese surma puhul ja see on teema, millele ei taheta mõelda. Tegelikult tähendab elukindlustus oma tervise ja elu kindlustamist, kus kindlustus tuleb appi siis, kui on juhtunud näiteks mõni tõsine õnnetus või terviserike, mistõttu saadakse raske haiguse diagnoos, määratakse puuduv töövõime või toimub surmajuhtum. Elukindlustus on piltlikult öeldes iseenda kaskokindlustus. Kui tervis läheb katki, saab kindlustuselt hüvitist, et see korda teha. Kui juhtub ka kõige kurvem ja inimene sureb, saavad elukindlustuse abil lähedased hüvitist, mis aitab nende elu ümber korraldada ja esmasest sissetulekute vähenemise šokist üle saada.

Seotud lood:

Müüt nr 2

Kui minuga midagi juhtub, siis kindlustus hakkab kindlasti trikitama – leitakse põhjusi, miks see pole põhjendatud kindlustusjuhtum ja jään oma hüvitisest siiski ilma.

See müüt oli aastaid tagasi laialt levinud, kuid ei pea paika. Tänaseks on enamikul täiskasvanutest kokkupuuted kindlustusfirmadega olemas, paljud on saanud positiivse kogemuse ja vajalikku abi, kui seda vaja on. Elukindlustuse kindlustuskaitse kehtib 24/7 üle maailma ning hüvitist makstakse nii haiguse kui õnnetuse tagajärjel toimunud juhtumi korral. Seega pole kindlustusseltsil mingit põhjust keelduda hüvitisest, vaid pigem vastupidi – piiripealsed juhtumid lahendatakse kahjukomisjonides tavaliselt väljamaksmise kasuks. Juhtumeid, mille puhul kindlustusselts hüvitise maksmisest keeldub, on vähe. Keeldutakse olukordades, kus juhtum kuulub selgelt välistuste alla, näiteks on lepingu sõlmimisel teadlikult varjatud olemasolevat raskekujulist haigust.

Müüt nr 3

Koroonaviirus on kindlustuse jaoks kindlasti välistus vääramatu jõu poolt ja sellest põhjustatud tervisehädasid ei hüvitata.

Hea on teada, et elukindlustuslepingu mõistes ei ole viirushaigus force majeure ehk vääramatu jõud, mis välistaks kaitse. Kui peaksidki haigestuma koroonaviirusesse või näiteks grippi, siis elukindlustus on taastumisel hüvitissumma ulatuses abiks, kui vastav kaitse selleks on valitud. Tasub aga tähele panna, et lepingu sõlmimisel soovib kindlustusselts üldjuhul infot olemasolevate haiguste kohta. Seega kui haigusnähud juba ilmnevad, on hilja kindlustusse pöörduda.

Müüt nr 4

Mul on kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus. Minu meelest peaks see kaitsma nii õnnetuste kui ka surmajuhtumi puhul.

Sageli aetakse elu- ja õnnetusjuhtumikindlustus omavahel segi. Tasub teada, et õnnetusjuhtumikindlustuse puhul makstakse hüvitist ainult traumade ja õnnetuste korral, näiteks lihaste rebestused või luumurrud. Oluline on siinkohal märkida, et õnnetusjuhtumikindlustuse lepingusse valitud surmahüvitist makstakse samuti ainult õnnetusest põhjustatud surma korral, näiteks kukkumine või autoõnnetus. Tihti arvatakse, et ka terviserike on õnnetus, kuid tegelikkuses loetakse seda haiguseks. Seetõttu aitab terviserikke korral siiski elukindlustus.

Müüt 5

Sain pangast laenulepinguga kaasa elukindlustuse. Usun, et sellest piisab.

Panga pakutud laen koos elukindlustusega ei ole enamasti klassikaline elukindlustus, vaid siiski laenukindlustus. Kui elukindlustuse lepingus saab lepingu sõlmija ise valida inimesed, kes hüvitist saavad, siis laenukindlustuse puhul on raha saajaks pank. Enamasti kustutatakse laenukindlustusega kodulaen või teatud protsent laenusummast. Muude kulutustega, näiteks kodu ümberehitus, kommunaalkulud või matusekulud, peab pere ise hakkama saama.

Müüt 6

Mul on aastane reisikindlustus ja seal on ühe punktina kirjas, et kaitseb ka õnnetuse või terviserikke korral.

Reisikindlustus on üks populaarsemaid kindlustusliike ja aastane leping on igati mõistlik valik, kui tegemist on aktiivse reisijaga. Juhul, kui reisil toimub mõni õnnetus või terviserike, siis on tõepoolest võimalik saada tasuta arstiabi. Oluline aga märkida, et tegu pole klassikalise elukindlustusega, kuna kodumaal olles see ei kehti.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias