Puust ja punaseks: mida on tarvis teada kahjurite tõrjest meie kodudes

 (22)
Puust ja punaseks: mida on tarvis teada kahjurite tõrjest meie kodudes
Foto: Raivo Tasso

Näriliste tõrjega on enamasti täiesti võimalik ka ise hakkama saada, kui pidada kinni mõningatest reeglitest, kinnitab kahjurite tõrjega 14 aastat tegelenud Juhan Tomson Eesti Päevalehe erilehes "Korteriühistute leht".

„Enamik professionaalseid tõrjevahendeid on inimestele ohutud. Seepärast pole vaja karta, et need kahjustaksid lapsi või koduloomi," ütleb Juhan Tomson.

Tomsoni sõnul küsitakse temalt tihti, miks on vaja lasta koos teistega teha tõrjet, kui küsija korteris parasiite ei ole? „Ka kõige puhtamasse korterisse võivad sattuda üksikud läbirändajad. Kuna näiteks prussakas on öise eluviisiga, ei pruugi me teda kaua aega märgatagi. Pärast tõrjet naabrite juures parasiitide migratsioon kindlasti suureneb, kuid ühine tõrje annab pikaajalise kaitse ka edaspidiste rünnakute eest.

Parim aeg tõrje teostamiseks on siis, kui kõik, mis on planeeritud lõhkuda ja välja viia, on välja viidud ja remonditöödega ei ole veel alustatud.

„Kahjurid on ühed tüütud organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, loomi, toitu ja eluruume. Kahjureid võib ennetada, aga kui nad on juba platsis, siis nii lihtsalt neist enam jagu ei saa," ütleb Juhan Tomson.

Ta hoiatab, et kui ikka endal kogemusi pole, võib ju proovida kahjureid tõrjuda, aga üldjuhul lõpeb see tulemusteta või halvimal juhul ka karuteenega, mille tagajärjel kahjurite levik sootuks suureneb. Seepärast on vaja üht-teist teada.

Seotud lood:

Närilised

Näriliste mürksööta ja söödakarpe ei tohi katsuda palja käega. Kindlasti tuleb kasutada kindaid. Söödad peavad olema pidevalt värsked ja saadaval. Soovitav on söötasid vahetada vähemalt kaks korda aastas ka siis, kui närilised pole sööta puutunud. Mitte mingil juhul ei tohi tekkida olukorda, et söödakarbid on tühjad. Kui söödad on puutumata, aga näriliste tegevusjälgi on näha, peab kindlasti pöörduma professionaali poole.

Kui on tekkinud rottide (või mügride) koloonia väljaspool maja (augud maa sees), tuleb nendesse aukudesse asetada mürksööda kuubikuid ja augud sulgeda. Hiljem jälgida, kuhu on tekkinud uued augud.

Prussakad

Prussakatest lahtisaamine on keeruline, kui naabrid ei tee omavahel koostööd. Kuna prussakad on väga liikuvad, siis on vähe tõenäoline, et nad pesitsevad ainult ühes korteris.

Kui igaüks teeb prussakatõrjet individuaalselt, tekib olukord, kus üks teeb tõrjet täna, teine homme, kolmas nädala pärast ja igaüks erinevate vahenditega. Kuna prussakad on väga kergesti kohanevad, on suur oht, et tekib multiresistentne põlvkond, kellest on juba väga keeruline lahti saada.

Eriti ohtlikud on kortermajades ultraheli peletajad. Kuna nende toime põhineb ainult peletamisel, siis kuhu on prussakal minna, ainult naaberkorterisse. Pealegi harjuvad nad peletajaga üsna ruttu ära ja ma olen korduvalt näinud, kui prussakad on teinud oma pesa otse peletaja alla.

Vaaraosipelgad

Vaaraosipelgate tõrjet tuleb alati teha organiseeritult. Kuna vaaraosipelgas on väga liikuv (tema toitumispiirkond võib olla üle 100 m) ja pesad ei ole üldjuhul nähtavad, on väga ohtlik jätta vaaraosipelgate tõrjet igaühe enda mureks, sest see nõuab professionaalseid teadmisi. Võimalus, et asi läheb hullemaks, on tunduvalt suurem kui võimalus, et neist lahti saadakse. Kuna mitte mingil juhul ei tohi vaaraosipelgaid mitte millegagi pritsida, võib tekkida oht isetegevuseks, millega võidakse teha pigem kahju kui kasu.

Ka mürksöötade ise valmistamine on ohtlik, kuna vaaraosipelgal peab toimeaine kontsentratsioon olema väga täpne, muidu on resultaat null.

Mustad sipelgad (murelased, kuklased, hobusipelgad jne.

Erinevatel sipelgaliikidel on erinevad tõrjemeetodid. Eriti ohtlikud on murelased (väikesed mustad sipelgad), kui nad on hakanud tegutsema vundamendi ümbruses. Nad võivad mõne aastaga vundamendi aluse nii ära õõnestada, et maja hakkab vajuma.

Kuna sipelgate tõrje nõuab üldjuhul erivahendeid, on targem pöörduda professionaalide poole.

Voodilutikad

Voodilutikate probleem on viimasel ajal üha kasvanud terves maailmas. Kuna lutikad on suhteliselt väheliikuvad, on vähe tõenäoline, et nad levivad otse ühest korterist teise, küll on aga suur võimalus levida otsekontaktide kaudu riiete, jalanõude, kohvrite, mööbli ja muude esemetega. Küllalt sageli tuuakse lutikaid kaasa hotellidest ja muudest majutuskohtadest.

Lutikate tõrje nõuab professionaalseid kontaktmürke ja on väga aja-, materjali- ja töömahukas.

Herilased ja vaablased

Herilaste ja eriti vaablaste tõrje on üsna ohtlik tegevus, mida ilma professionaalsete teadmisteta teha ei soovitaks. Herilaste ja vaablaste tõrjet saab teostada ainult öösel. Muul ajal on see väga ohtlik.

Kirbud

Kirpude profülaktikaks on oluline, et keldrid oleks korralikult suletud ning kassid sinna sisse ei pääseks. Kirbud aga võivad levida ka närilistega, seetõttu tuleb kirbutõrjet teha alati kompleksselt koos näriliste tõrjega.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe 24. märtsi erilehes „Korteriühistute leht"

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias