Rimi juht: ettevõte saab suhtumist alkoholi muuta: töö juures vägijoogiga tähistamine ei tohiks olla töökultuuri osa

 (12)
Anders Torell
Andres Torell.Foto: Tiit Blaat

Kaupmeeste Liidu soovitus keelata alkoholivabade siidrite, õllede ja veinide müük alaealistele on leidnud heakskiidu Rimi, Coopi, Prisma ja Selveri kaupluste poolt. Ainsana otsustas keeldu mitte kehtestada Maxima.

Rimi Eesti juht Anders Torell kirjutab, kuidas muuta eestlaste soovi juua.

Otsustasime Rimis, et alates 18. juulist ei müü me enam alla 18aastastele mittealkohoolset siidrit, õlut ja veini, mis tõi kaasa mitmekülgse arutelu ka selle üle, kes peaks Eesti alkoholipoliitikat kujundama - kelle asi see on? Valitsuse, kodanikkonna, tootjate, edasimüüjate...?

Oleme teemat oma ettevõttes põhjalikult analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et see ei saa olla üksikute sotsiaalsete gruppide, vaid see on kogu ühiskonna tervikmure, tema elujõu ja kestlikkuse tagamise eeltingimus.

Kui lähtuda statistikast, ei ole vägijoogid kindlasti kõigi Eesti elanike probleem, kuid need on liiga suure osa eestimaalaste probleem. Eestimaalane kui alkoholi liigtarbija pole stereotüübina kasutusele võetud, kuid muretsemiseks on põhjust piisavalt.

Kui selline kuvand kord on tekkinud, on sellest väga raske vabaneda. Euroopas on rahvaid, kes peavad oma maine muutmiseks vaeva nägema. Parem teha see töö juba ette ära. Lihtsam on probleemi vältida, kui seda seljatada. Kindlasti algab kõik nooruses.

Võtmeküsimus on, kuidas kujundada noorte seas mõistlik, tark ja õige suhtumine alkoholi?
Anders Torell
Seotud lood:

Võtmeküsimus on, kuidas kujundada noorte seas mõistlik, tark ja õige suhtumine alkoholi? Et hooplemise objektiks ei oleks mitte, kes kui palju jõi, vaid see, kes mitte midagi ei joonud. Isegi imiteerivat (ja vähesel määral siiski alkoholi sisaldavat) jooki mitte.

Tasakaalukas tuleb olla ka tarbimise reguleerimisel

Eeskujude kõrval on selged reeglid märkimisväärselt distsiplineeriva ja kulutuuri loova iseloomuga. Jutt, et keelud ei loe midagi ja käitumist ei muuda, on siiski tühijutt. Enamik inimesi püüavad olla seadus- ja korrakuulekad. Reeglid loovadki korda. Alkoholivaba, kuid alkoholi nime kandev jook on sümboolse sõnumiga, mis alaealistele ei sobi.

Eesti valitsus on püüdnud lahendusi otsida, mida tuleb tunnustada. Samas, liiga reljeefne sissejuhatus riikliku alkoholipoliitika edasiseks loomiseks koos kõigi kaasnevate regulatsioonidega võib olla riigi vaatenurgast üksnes näiliselt tulemuslik, sest küsimus on selles, kas paraneb ka alkoholikultuur ehk see - milliseid jooke, kui suurtes kogustes ja millises seltskonnas inimesed tarbivad.

Või laiemalt vaadates - millega ja kuidas eestimaalased oma vaba aega sisustavad ning millist rolli mängib seal alkohol? Kas saame ka ilma? Milliseid suhtumisi vanemad lastele edasi annavad?

Ainult käskude ja keeldudega on loomulikult väga raske uut kultuuri luua, kui keskkond seda ei toeta. On vaja näidata, mis on parem, õigem, targem. Kogu protsess võtab omajagu aega. Tuleb muuta maneere, mis on kujunenud väga pika aja jooksul.

Samas olen veendunud, et ettevõtted saavad alkoholipoliitikat rohkemgi kujundada kui riik, kui seda teha mõistlikus koostöös, mitte trahvimise vaimus ning sanktsioonide hirmus.

Ka alkoholitootjad on sama meelt

Alkoholikultuuri mõjutab suurel määralt ettevõtete enda sisekultuur. Paljudes kohtades tähtpäevi tähistavad inimesed ka töö ajal ainult vee ja mahlaga alati ei piirdu.

Paljudes kohtades tähtpäevi tähistavad inimesed ka töö ajal ainult vee ja mahlaga alati ei piirdu.
Anders Torell

Ettevõtte ülesandeks võiks olla muuta töötaja arusaama alkoholist ja tööst. Nii toimides ja mõeldes saavad ettevõtted Eesti alkoholipoliitika ja -kultuuri kujundamisel rohkem ära teha kui riik oma sunnimeetodiga.

Kuigi kõige kiiremini muutuvad asjad paremaks siis, kui sellesse panustab kogu ühiskond tervikuna - alates valitsusest kuni tootjateni välja. Algatust mitte müüa alkoholivabu „alkohoolseid" jooke alaealistele, toetas näiteks ka Saku Õlletehas.

Kindlasti olen nõus, et alkoholi kättesaadavust tuleb piirata nagu ka reklaami, kuid seda saab teha mõistlikult asju ajades. Kui me tahame saavutada tervemat Eestit, siis usun kõige rohkem positiivse eeskuju loomisse. Investeeriksin ettevõtjana hea meelega projektidesse, mis aitavad muuta eestlaste endi soovi elada tervislikumalt.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias