Signe Ventsel: ettevõtlusõpe annab noortele hindamatu õppetunni – nad mõistavad, et kõrvaltvaatajana edu ei saavuta


Signe Ventsel: ettevõtlusõpe annab noortele hindamatu õppetunni – nad mõistavad, et kõrvaltvaatajana edu ei saavuta
Signe Ventsel õpilastega sTARTUp DaylFoto: Marleen Kovalik/Leenugraaf

Koolide sulgemise tõttu koju jäänud laste juhendamine on paljudele lapsevanematele näidanud kui keeruline, kuid samal ajal väärtuslik kooliõpetaja töö on. Ettevõtja ja kahe tütre ema Signe Ventsel leiab, et tänasest kogemusest võiks lapsevanemate ja kooli vahel sündida pikemaajaline koostöö, sest nüüd nähakse selgelt, milliseid tulevikuoskuseid on vaja noortes rohkem arendada ja kuidas seda võimalikult praktiliselt teha.

Signe Ventsli elu läbiv joon ja põhimõte on olla aktiivne ja tegus, olla iga päev parem iseendast läbi teadliku ja süsteemse enesearendamise ning seeläbi muuta ka ühiskonda paremaks. Sellest motost lähtudes jõudis temani ka ettevõtlusõpetaja roll Rocca al Mare koolis.

Signe tütar oli hiljuti naasnud Ameerikast vahetusõpilase programmist, kus ta vaimustus tema jaoks uudsest majanduse ja ettevõtluse ainest. See oli väga põnevalt ja päriseluliselt läbiviidud - näiteks tõi õpetaja tundi McDonaldsi hamburgereid ja nad lahkasid üheskoos klassiga, kuidas selline frantsiisettevõtte tekkinud on.

Seotud lood:

Tulles tagasi Eestisse ja jagades perega oma kogemusi, tekkis mõte, et ka kodukool võiks noortele ettevõtluse aluseid õpetada. Aktiivne ema pakkuski koolile äriklubi idee välja. „Koolis oldi küll ideele vastuvõtlikud, kuid plaan takerdus, kuna selle aine jaoks ei olnud sobivat õpetajat. Seega tuli ohjad enda kätte võtta ja ise ettevõtlusõpet vedama hakata. Olen ise praktik ja näen, et ettevõtlusaine sidumine päris eluga ongi edu võti, et tekitada noortes huvi ja kirge," kommenteeris Ventsel.

Tema sõnul on lapsevanemate panus kooliellu väga väärtuslik. „Külalistundide andmine, klassikülastuste korraldamine vanema töökohta, ürituste organiseerimine... variante on üksjagu. Sünergia lapsevanemate ja õpetajate vahel annab vanematele võimaluse koolis toimuvaga paremini kursis olla, rääkida kaasa oma lapse arenguvajaduste osas ning samas võimaldab pakkuda noortele vaheldust ja uudseid õpikogemusi," ütles Ventsel.

Ettevõtlust ei saa õppida ainult raamatust teooriat lugedes. Seetõttu on Ventsel ettevõtlusõppe raames viinud noori kokku tippjuhtidega, kellelt nende töö kohta uurida ning kaasanud neid üritustele nagu sTARTUp Day. „Noored oskavad selliseid kogemusi kõrgelt hinnata, kuna näevad selles praktilist kasu. See avardab nende maailmapilti ja nad hakkavad ka enda võimalusi ja karjäärivalikuid uue nurga alt nägema. Aktiivseid ja hakkajaid õpilasi võiks ka teiste ainete raames rohkem erinevatele üritustele saata, et nad kohtuksid praktikutega ja näeksid, kuidas päris elus asjad käivad. On äärmiselt muljetavaldav, kui kiire on noorte areng, kes on ise uudishimulikud," kommenteeris Ventsel.

Ventslit on üllatanud see, kui julged ja hea suhtlemisoskusega paljud noored on. „Turundusoskused tulevad paljudel loomulikult - noored suudavad oma ideid ja iseend väga edukalt presenteerida," ütles ta. Nõrkustena tõi ta aga noorte puhul välja eneseanalüüsi oskuse. „Õpilased vajavad palju suunamist, et ise enda tegevusi hinnata, oma nõrkusi süsteemselt arendada ja vigadest õppida. Selle oskuse arendamiseks võiks ka traditsioonilistes ainetundides eneseanalüüsi rolli oluliselt suurendada, sest kui me ei võta aega järelemõtlemiseks, siis on keeruline aru saada, kuhu edasi liikuda. Järelemõtlemisest saabki ju taipamine!" sõnas Ventsel.

Ka vastutuse võtmine, aja planeerimine ja sünergiline meeskonnatöö on noorte jaoks osutunud suurteks väljakutseteks. Ettevõtlusõppe kaudu aga saavadki nad neid oskusi lihvida kui õpe on piisavalt praktiline! „Noored peavad mõistma, et mitte ükski asi siin maailmas ei sünni iseenesest. Kõrvaltvaaja rollis edu ei saavutata, ikka ise tuleb aktiivne olla ja tegutseda. Enamik minu juhendatavaid õpilasfirmasid põrkasid kokku probleemiga, et lubatud tegevused jäid tegemata. Olles ettevõtja, ei ütle keegi teine sulle, mida sa tegema pead. Proovin selle põhimõtte ka õpilasteni viia, et kui õpilasfirma tunniks on midagi tegemata, siis ma ei viibuta näppu, vaid küsisin küsimusi, mis paneks õpilased mõistma enesejuhtimise oskuse vajalikkust," sõnas Ventsel. „Kui õpilasfirma aine raames ei tule soovitud tulemust, ei tohiks seda nimetada ebaõnnestumiseks, vaid praktiliseks õppetunniks, kus on tähtsal kohal on eneseanalüüs," lisas ta.

Noortes algatusvõime arendamiseks võikski Ventsli sõnul ettevõtlusõpe kõigi koolide õppekavades sees olla ning alata juba esimesest klassist. „Tänases ühiskonnas on äärmiselt oluline, et noortel oleks ettevõtlik mõtteviis. Asjalik ja hakkaja inimene suudab igas valdkonnas endale vajalikud oskused ära õppida ja saab ka ootamatustega hakkama. Ka koostöö oskus ja inimtüüpide tundmine on noortele tulevikus kindlasti suureks konkurentsieeliseks," kommenteeris ta.

„Ettevõtjaks olemine on igaühe vaba valik, kuid ettevõtlikud inimesed peaksime me kõik olema. Nii saab iga inimene luua suuremat väärtust ühiskonda ja olla eeskujuks noortele, eelkõige oma lastele. Ettevõtja on see, kes leiab võimaluse ja teeb ära!" ütles Ventsel. Teda rõõmustab, et nõudlus ettevõtlusõppe järgi suureneb, üha rohkem koole leiab aine pakkumiseks erinevatele vanuseastmetele sobiva viisi ja aine on noorte seas üha populaarsem.

Rocca al Mare kooli direktor Heiti Pakk:
Rocca al Mare kooli kogukonda kuulub palju ettevõtlikke peresid. See on ühele koolile suur õnnistus, sest õpetajate seas on ettevõtlikkus pigem harva esinev omadus. Pean silmas selle sõna ärivaistu ja ettevõtja hoiaku tähendust. Samas on suur hulk selliseid vanemaid, kes oma ettevõtmiste hulka on olulises osas mahutanud kooli arengusse panustamise. See ei piirdu ainult kooli toetamisega õppevahendite hankimisel ja suuremahuliste arendusprojektide rahalisel toetamisel.

Oleme kaasanud ettevõtluses kogenud vanemaid otseselt ka õppetegevusse. Nad on seda võimalust ise pakkunud innustatuna soovist muuta kooliharidust kaasaegsemaks ja praktilisemaks. Teist aastat juhendavad vanemad gümnaasiumi valikkursust, kus kesksel kohal on äriplaani koostamine. Vanematest õppejõudude hulka tuli sel õppeaastal aastal ka Signe, kes juhendas õpilasfirmade loomist ja tegutsemist. Õpilaste huvi praktilise äritegevuse vastu oli juba esimesel korral suur – oma õpilasfirma äriideega liitus kursusega hulgaliselt õpilasi. Aga veel tõsisemat huvi näitas see, et nad olid valmis seda tegema väljaspool tavalist tunniplaani. Eks seegi ole märk ettevõtlikkusest. Usun, et kool ja vanemad on vastastikku tänulikud selle võimaluse eest panustada meie laste tulevikku.


„Edu ja Tegu“ on välja töötanud ettevõtluspädevusi arendava metoodika koolides rakendamiseks. Edu ja Tegu võrgustikus on täna 283 kooli, kus ettevõtlusõpet ja ettevõtluspädevusi igapäevaselt arendatakse.
Loe lähemalt: https://ettevotlusope.edu.ee

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias