Šokk lennujaamas: Puhkusereisist kujunes 17-tunnine lennuki ootamine

 (21)
Šokk lennujaamas: Puhkusereisist kujunes 17-tunnine lennuki ootamine
Foto: erakogu

Lugeja kirjutab: Lennuki väljumine hilines üle 17 tunni. Lennuettevõte keeldus hüvitise maksmisest, viidates, et tegemist oli erakorraliste asjaoludega - tehniline rike olevat selgunud pärast tehnilist kontrolli ja kõigi turvalisuse huvides ei saanud nad lennata.

Pöördusin D.A.S. Õigusabikulude Kindlustusse. D.A.S. omakorda pöördus tarbijakaitseameti poole, kes algatas menetluse ning koostöös Lennuametiga selgitati välja, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, mistõttu kuulub hüvitis väljamaksmisele.

Lennuamet tuvastas, et lennuettevõtte poolt lennu hilinemise põhjuseks toodud tehniline rike ilmnes esmakordselt kaks päeva enne rikke eemaldamist. Seega tegemist oli varasemalt tuvastatud tehnilise rikkega, mitte konkreetset lennukit konkreetsel päeval mõjutanud tehnilise rikkega. Lennuettevõte oleks pidanud ette võtma kõik mõistlikud meetmed hilinemiste vältimiseks juba tehnilise rikke esmakordse ilmnemise ajal.

Tarbijakaitseamet ja lennuamet leidsid, et lennuettevõte on kohustatud hüvitise summas 400 eurot reisija kohta välja maksma. Vältimaks sunniraha kohaldamist, maksis lennufirma hüvitise välja.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse jurist-kahjukäsitleja Jaanika Reilik kommenteerib:

Vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele tekib lennureisijal õigus hüvitisele eelkõige lennu tühistamise korral.

Samas on Euroopa kohus oma otsustes asunud seisukohale, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega ja seega võivad nad tugineda õigusele saada hüvitist, kui nad hilinenud lennu tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem.

Kui lennuettevõte suudab tõendada, et pikaajalise hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ehk siis asjaolud, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt, siis ei ole reisijatel õigus hüvitisele.

Erakorraliste asjaolude sekka võivad käia poliitiliselt ebastabiilsed olud, lennu tegemiseks sobimatud ilmastikutingimused, turvalisuse oht, streigid jne. Tihti viitavad lennuettevõtted erakorralisele asjaolule kui tehnilisele rikkele ning selgitavad, et pidid turvalisuse kaalutlustel lennu tühistama või seetõttu lend hilines.

Kohtulahendis nr 2010/C 24/06 on aga kohus jõudnud seisukohale, et õhusõiduki tehniline probleem, mis toob kaasa lennu tühistamise või hilinemise, ei kuulu mõiste „erakorralised asjaolud" alla, välja arvatud juhul, kui see probleem tuleneb sündmustest, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt.

Lennureisijate õiguste kohta saab täpsemalt lugeda: http://www.consumer.ee/lennureisija-oigused/

Hea lugeja - jaga oma kogemusi puhkusereisi alguse viibimisega ja hilinenud lendudega aadressil kasulik@delfi.ee.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias