Tarmo Vanamõisa: see, kui juhtimisõiguse saamiseks läheb rohkem kui kolm sõidueksamit, ei ole enam normaalne

 (238)
Mida teha järjekordadega?
Tarmo Vanamõisa: see, kui juhtimisõiguse saamiseks läheb rohkem kui kolm sõidueksamit, ei ole enam normaalne
Foto: Laura Oks, Õhtuleht

Igal suvel leiame end jälle tuttavast situatsioonist, kus B-kategooria sõidueksamile pääsemiseks tekib 1-2 kuu pikkune ooteaeg. See ei ole meie praktikas midagi uut ning põhjused, miks sellised ooteajad tekivad, on suures osas muutumatutena püsinud. Laias laastus saame rääkida kahest asjast – mida juhtimisõiguse omandaja teha saab ning kuidas Maanteeamet panustab.

Korduseksamite hulk

Tihti eeldavad noored, et asuvad autokooli õppima ning kaks kuud hiljem on juhiluba käes. Selle saavutamiseks tuleb aga pikemalt ette mõelda ning ka omaalgatuslikult juurde õppida ja harjutada –autokool annab suuna kätte ning tulevane juht tegutseb omal initsiatiivil edasi, vastasel juhul jääb protsess venima.

Seda näitab ilmekalt ka see, et sel aastal on sõidueksami esimesel korral läbijate hulk vaid 47%. Pole ju kõige hullem ning võiks eeldada, et korduseksamile minnes õpitakse ja harjutatakse juurde ja teise eksami läbivusprotsent on juba kõrgem.

Paraku pole see nii. Teist korda sõidueksamile minnes läbivad selle vaid 37%, kolmandat korda minejatest juba vaid 33%. Sel aastal on 761 juhti läinud neljandale katsele ja 446 juhti käinud viiendal katsel, niiöelda rekordihoidja on õpilane, kes ei sooritanud oma 46. sõidueksamit. Sellised sariläbikukkujad ning nende suhtumine ongi esimene suurem faktor eksamite pikkade ooteaegade tekkimisel.

See, kui juhtimisõiguse saamiseks läheb rohkem kui kolm sõidueksamit, ei ole enam normaalne. Ei ole mõtet käia raha ja aega raiskamas – kui viimasest sõidukorrast on pikem vahe sisse jäänud, on targem võtta selle raha eest paar täiendavat sõidutundi ja veenduda, et oled omalt poolt positiivseks soorituseks kõik teinud. Kui ei soorita, siis ära jää ootama.

Juhtimisõiguse omandajad ei tohiks lasta end internetis levivatel hirmujuttudel mõjutada – eksamineerijad ei taha kedagi läbi kukutada. Vastupidi, võttes vastu kuus sõidueksamit päevas, ei ole midagi motivatsioonile halvavamalt mõjuvat kui mitte sooritajad. Eksamite metoodika muutumise tõttu antakse praegusel ajal eksaminandile isegi varasemast rohkem võimalusi ning kui just umblollusega hakkama ei saada, lastakse neil võimalusel siiski eksamiaeg täis sõita ja ka enda tugevusi näidata.

Lisaks ei ole mõtet ka eksamimarsruute pähe õppida – isegi kui Eestis kasutataks üht kindlat marsruuti, on liiklus orgaaniline ja pidevalt muutuv protsess. Marsruudi tundmisest pole ilmselgelt kasu, kui muutujatega arvestada ja neile reageerida ei oska.

Autokooli valik

Üldise sõiduoskuse kujundamise üheks tähtsaimaks faktoriks on autokooli valik. Eestis on üle 200 autokooli, kuid vaid väiksem osa neist käivad aktiivselt kohtumistel, osalevad Autokoolide- ja Koolitajate liidu töös, küsivad Maanteeametilt enda kohta käivat statistikat ning tegelevad aktiivselt enda parendamisega. Teine äärmus toimib aga risti vastupidi – funktsioneeritakse kui kasumipõhine äriettevõte ning „toodetakse“ aasta jooksul mõnikümmend õpilast, kellest läbivad sõidueksami esimese korraga vaid 1-2.

Tihtilugu alustatakse autokooli valikul sõprade soovitustest, kuid siinkohal tasuks vaadata ka Maanteeameti statistikat, muuhulgas läbivusprotsente. See info on mugavalt kättesaadav SIIN.

Enne lõplikku otsust hinnake ka kooli kodulehte – on küll erandeid, kuid tihtipeale ei panusta vaid kasumile rajatud ettevõte professionaalselt tehtud kodulehte. See võib olla ilmselge, kuid ärge valige hinna järgi – tihtipeale paisuvad vaid hinda müüvate autokoolide lepinguid tehes arvud väga kiirelt väga suurteks.

Arvestada tuleks ka lisakuludega – nii meie kui rahvusvaheline kogemus näitab, et riikliku sõidueksami sooritamiseks läheb keskmisel juhikandidaadil tarvis rohkem kui 30 sõidutundi. Hetkel nõutav minimum autokoolis on 23. Kulu tähendab eelkõige aega, aga juhendaja puudumisel raha.

Miks just suvi?

Loe veel

Eldatakse, et suvel on sõidutingimused leebemad ja eksamit lihtsam läbida. Reaalsuses on suvel rohkem liiklust ja teetöödest tingitud ajutist liikluskorraldust ehk juhikandidaadile rohkem harjumatut olukorda, suuremad kiirused ning soojade ilmade tõttu on juhid närvilisemad – keegi ei soovi pikalt autos haududa. Talvel seevastu on kiirused väiksemad, liiklejad tähelepanelikumad ning teistega arvestavamad ja keerulisemate teeolude tõttu annavad ka eksamineerijad võibolla rohkem „andeks“.

Lisaks tasub ka arvesse võtta, et eesmärk ei ole ainult juhtimisõiguse omandamine. Seetõttu pole mõtet minna kodulinnast eemale võimalikult lihtsates tingimustes eksamit sooritama – võimaluse korral läbi eksam seal piirkonnas, kus kõige rohkem ka tulevikus sõitma pead. Ja kui talvistes oludes eksami sooritad, ei tohiks ka suvise liiklemisega raskusi tekkida.

Kui aga mõnes suuremas linnas on pikad ooteajad, on loomulikult optimaalsem ka teiste piirkondade õpilasi vabadele eksamiaegadele registreerima lubada. Me võtame eksameid vastu 18 piirkonnas, kuid nii mõneski neist pole eksamineerijad alaliselt kohal, vaid käivad vastavalt õpilaste hulgale. Kui me näeme, et kohalikud õpilased ei suuda aegu täita ja hakkavad näiteks Tallinnast tulema, on siiski parem jätta eksamineerija Tallinnasse eksameid vastu võtma.

Suvel lisadub ka märkimisväärne hulk juhikandidaate, kes soovivad omandada A-kategooria juhtimisõigust. Seega peab Maanteeamet oma ressursid ümber jaotama, et see lisakoormus vastu võtta. Ära ei tohi ka unustada seda, et aastaringselt võtame vastu rasketehnika eksameid, kus kategooria saamine on seotud tööhõivega ja siin tuleb sageli teha eelistus nn tööinimese kasuks.

Mis veel ooteaegu paisutab?

Kõrvalepõikena paisutab eksamite ooteaegu mingil määral ka force majeure – näiteks eksamineerijate haigestumine või õpilaste ilmumata jätmine. Kui tõvehooajal haigestub näiteks 20% eksamineerijaid nädalaks ajaks, tähendab see 180 eksamiaja kaotsiminekut. Sel aastal on ka 388 eksamiaega eksaminandi mitteilmumise tõttu kasutamata jäänud – see on piltlikult öeldes 10 eksamineerijat nädal aega järjest jõude seismas.

Loomulikult soovivad eksamineerijad suveperioodil ka natuke puhata ning seda me neile ka võimaldame – keegi ei saa sundida inimest näiteks jaanuaris puhkama. Ühe eksamineerija nädalane puhkus tähendab 30 eksamiaja kadumist.

Mida Maanteeamet teha saaks?

Lisaks sellele, et me hoiame kõiki 18 piirkonda üle Eesti töös, siis näiteks selle aasta alguses tõime vahemikus veebruar-aprill teiste linnade eksamineerijaid Tallinnasse, sest väiksemates kohtades ei täitunud eksamiajad ning eksamineerijatel ei olnud tööd. Eelmise aasta talvel kutsusime ka läbi meedia õpilasi eksameid sooritama.

Eksamiprotsess on muudetud õpilastega arvestavamaks ja kompetentsipõhisemaks ning eksamineerijad annavad õpilasele rohkem võimalusi enda parimaid külgi näidata. Osaleme nii Euroopa teooria- kui sõidueksami töögruppides ning tänu tihedale koostööle teiste riikidega oleme oma eksamineerimisprotsessi lihvinud tasemeni, kus kolleegid teistest riikidest käivad meil külas ja küsivad oma protsessi muutmiseks nõu. Seda peegeldab ka õpilaste kõrge rahulolu – kokkuvõttes on sõidueksami korraldusega rahul 68%, teenindusega on rahul positiivsetest sooritajatest 88%, mittesooritajatest 27%.

Suured lootused on ka eksamimääruse suuremahulisel uuendamisel. Mitmeaastase koostöö tulemusena autokoolidega oleme me välja töötanud kogumi uusi harjutusi, hindamispõhimõtteid ja annaksime ka autokoolidele õppeprotsessi ülesehituses vabama valiku. Uuest aastast antakse autokoolidele ka võimalus prognooside põhjal ise oma õpilastele eksamiaegu pikalt ette broneerima hakata. Sama süsteem toimib praegu juba rasketehnika juhtimisõiguse omandamisel ning on end vaid positiivsest küljest näidanud.

On ka küsitud, miks Maanteeamet rohkem eksamineerijaid palgale ei võta. Esiteks, ametnike arvu suurendamine ei ole otstarbekas ega vajalik. Eksamineerijate optimaalse arvu saamiseks on arvestatud uute juhikandidaatide arvuga, kaherattaliste- ja rasketehnika kategooria taotlejatega ning sellega, et sõidueksam peaks olema sooritatud vähemalt teisel katsel. Kõik lisakatsed ei ole selline prioriteet, et selle arvelt ametnike arvu tõsta.

Teiseks, emotsionaalsed ja populistlikud otsused ei aita kaasa liiklusturvalisuse kasvule ning kvantiteedi suurendamisel kasvab veakoefitsiendi tõttu tahes-tahtmata ka ebapädevate juhtide pääsemine liiklusesse. Kui palju kasvaks liiklussurmade arv, ehk otse öeldes – kui mitu laipa on aktsepteeritav lühemate ooteaegade nimel? Ärge unustage, et tänane juhikandidaat on liikluses rohkem kui kolmkümmend aastat ja mõjutab meie igapäevast liikluspilti.

Üldiselt aga on 33 eksamineerijat Eesti Vabariigis statistiliselt täiesti piisav arv. Kui eksamite esmakordne läbimine oleks vähemalt 15-20% parem ning õpilased reageeriksid eksami mittesooritamisele vastavalt, st. täiendaksid endid enne uut katset, ei saaks me enam mitmekuulistest ooteaegadest rääkida.

Kokkuvõtteks

Kui kõrvale jätta force majeure, on sõidueksamite pikad ooteajad peamiselt tingitud sellest, et õpilased ei planeeri juhtimisõiguse omandamist piisavalt pikalt ette ning ei täienda ennast õigeaegselt. Kui autokooli minnakse vaid juhiluba saama, on üritus juba eos läbi kukkunud. Kui sinna minnakse turvaliseks liiklejaks saama ning seeläbi ka juhtimisõigust omandama, on pilt juba palju parem.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias