Teisele isikule tekitatud kahju tuleb korvata ka siis, kui tal on kindlustus

 (63)
ÖÖKLUBI MAASIKAS
Veetoru.FOTO: Aldo Luud

Kui teie korteris lõhkenud veetoru või rikki läinud pesumasin põhjustab alumise korteri omanikule veekahju, tuleb teil need kinni maksta ka siis, kui alumise korteri omanikul on kehtiv kindlustus, selgub finantsinspektsiooni tarbijaveebist.


Vastavalt Eestis kehtivatele seadustele tuleb teise isiku elule, tervisele või varale tekitatud kahju täies ulatuses hüvitada. Igapäevases elus võib see üldiselt arusaadav põhimõte aga mõnikord olla üllatuseks, kirjutab minuaraha.ee.

Olgu näiteks juhus, kus vannitoas läheb kraan katki just siis, kui kedagi kodus ei ole. Hiljem selgub, et veeavarii tagajärjel on vee läbi kahjustada saanud ka alumise korruse korter. Kõik laheneb peale õnnetust siiski rahulikult, sest alumisel naabril on sõlmitud kodukindlustuse leping ja kindlustusselts korvab kogu kahju. Alumises korteris saavad kahjustused parandatud ja asi ununeb.

Ühel päeval saab aga ülemise korteri omanik ootamatult kirja alumises korteris tekitatud kahju hüvitanud kindlustusseltsilt, kes mitmele seadusele viidates nõuab korteriomanikult alumise korteri kahjustuste likvideerimiseks väljamakstud summa tasumist. Miks peab kindlustusseltsile maksma, kui oli ju sõlmitud kindlustusleping? Kui naabril oli kehtiv kindlustus ja kindlustusmakse makstud, siis tundub ebaõiglane, et kindlustusandja nõuab kahjusumma sisse kahju põhjustajalt.

Kuna ülemine naaber põhjustas alumisele naabrile varalise kahju, siis tuleb tal see kahju seaduse kohaselt hüvitada. Kui alumisel naabril ei oleks kodukindlustust olnud, oleks kahjuhüvitis tulnud maksta otse alumisele naabrile. Kui kodukindlustuslepingu alusel on kannatanule kahju hüvitanud kindlustusselts, läheb viimasele tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Kirjeldatud olukorra vastu on ülemise korruse elanikul tegelikult võimalik end kindlustada, kui ta sõlmib vastutuskindlustuse lepingu. Vastutuskindlustuse eesmärk on kaitsta vastutuskindlustuslepingu sõlminud isikut selliste ootamatute kahju hüvitamise nõuete eest.

Lisaks toodud veekahju juhtumile võib vastutuskindlustuse olemasolu olla asjakohane väga erinevates olukordades. Näiteks saab üürnik kindlustada oma vastutuse üürikorteris tekkida võivate kahjude suhtes või omanik oma hooletuse suhtes, kui ta ei juhtu talvisel ajal oma majaesist teed liivatama ja jalakäija murrab seal jalaluu jpm.

Teatud juhtudel on vastutuskindlustus kohustuslik. Näiteks peavad oma ametist tulenevalt omama vastutuskindlustust notarid, audiitorid ja advokaadid, ka on selle sõlmimine soovitav teiste kõrge riskiastmega erialade puhul. Liikluskindlustus on oma olemuselt samuti vastutuskindlustuse üks liike, kuivõrd liikluskindlustuse puhul on kindlustatud sõidukijuhi vastutus selle vastu, kui ta peaks teistele liiklejatele kas isiku- või varakahju tekitama.

Kindlasti tasub aga tähele panna, et vastutuskindlustus ei kata kindlustusvõtjale mõistetud seadusjärgseid trahve, intresse, viiviseid või muudest kahjule lisanduvatest karistustest tulenevaid nõudeid. Seega kui majaesise kõnnitee liivatamata jätmise eest määrab kohalik haldusorgan – näiteks munitsipaalpolitsei - trahvi, siis see hüvitamisele ei kuulu.

Kui oled jõudnud järeldusele, et sinu tegevustest või elukorraldusest tulenevalt oleks kasulik mõelda vastutuse kindlustamisele, ei tasu tormata kohe esimese kindlustusandja juurde lepingut sõlmima. Kõigepealt tuleks võrrelda erinevaid pakkumisi ja lugeda tähelepanelikult kindlustustingimusi. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tuleb endale selgeks teha, milliseid kahjusid pakutav kindlustus katab ja millised on välistused, samuti millised on sinu kui kindlustusvõtja kohustused nii lepingu kehtivuse ajal kui kahju toimumisel.

Saada meile vihje, foto või video!