Raha säästmisel on kõige leidlikumad tihtipeale just need, kes on omamoodi sunnitud seda igapäevaselt tegema. Millised tudengite nipid võiksid kasutusele võtta, et aastas ligi 1000 eurot säästa? Oma nõuandeid jagavad Kaisa Eslas Lennuakadeemiast ja Anastasia Jefimova TTÜst.
Nii Eslas kui Jefimova tõdesid, et kõik algab eelkõige just planeerimisest. Saamaks aimu, millele raha kulub, võiks vähemalt kuu vältel kõik kulud ja tulud exceli-tabelisse või mõnda mobiilirakendusse kirja panna.
Lihtsaks võimaluseks on näiteks internetipangas olev rahaplaneerija. Viimasega saab hetkega ülevaate oma rahalisest olukorrast, sest see leiab tehingutest automaatselt vajalikud andmed ja liigitab need kulu- ja tulugruppidesse. Seesama nipp on aidanud Eslasel juba alates esimesest kursusest koguda raha oma Tallinna kodu sissemakseks. Kui kõik läheb hästi, siis saab ta korteriomanikuks juba selle aasta jooksul.
Üheks põhiliseks soovituseks, mida noored jagasid on see, et koos on alati lihtsam säästa ja oma unistuste täitmiseni jõuab nii oluliselt kiiremini. Olgu tegemist siis elukaaslasega loodud ühise eelarve, kogu ühikakorrust valdava õhtusöögiga või sügisel vanaemalt kaasa saadud kartulikoti jagamisega.
1. Toidukulud
Selleks, et säästa toidukuludelt jälgib Jefimova sooduspakkumisi ja toiduainete kilohindu. “Alati võrdlen kilohinda ja kui kvaliteedis pole varasemalt vahet näinud, siis võtan soodsama pakkumise. Ka sooduspakkumiste ajal oma toiduvarude täiendamine aitab raha säästa. Siis on tihtipeale palju ka selliseid pakkumisi, kus 2=3,” lisas ta.
Eslas aga alustas juba esimesel kursusel mõneti vanamoodsa reegliga, mis tähendab seda, et toidupoes ta kunagi kaardiga ei maksa. “Miks? Sest kaardiga maksmine on väga lihtne, aga see kulu ei jõua tegelikult teadvusesse. Toidupoodi minnes võtame kaasa 10-15 eurot ja sellega saame oma ostud tehtud,” nentis Eslas, kelle sõnul üritatakse toidupoes võimalikult harva käia: “Siinkohal aitab hästi ka nädalamenüü ette planeerimine ja kindla nimekirjaga poodi minemine,” lisas ta.
Sääst: ca 600-700 eurot aastas
2. Internet ja telefon
Väga palju aitab säästa ka see, kui võrrelda erinevaid teenusepakkujad ja leida nende seast soodsaim. Selle jaoks mine erinevate operaatorite kodulehekülgedele või võta oma olemasoleva pakkujaga ühendust ja uuri, mis võiks olla Sinu jaoks soodsaimaks lahenduseks.
Teleoperaatorite poolt pakutavad internetipaketid võivad aasta lõikes sadu eurosid kätte jätta. Sarnaselt Spotify´le on võimalik leida ka pakkumisi, kus ühe konto alla saab koondada kogu sõpruskonna ja sellega muutub iga liikme pakett soodsamaks. Kui näiteks võtta koos sõpradega neli piiramatut telefoni – ja internetipaketti, siis säästetakse aastas ühtekokku 336 eurot. Kui ühe konto alt võtavad piiramatu netimahuga paketi kuus inimest, siis on aastane sääst kõigi peale kokku juba 504 eurot.
“Kuna olin vahepeal Tšehhis vahetusüliõpilane, siis oli ka seal viibides oluline, et internetimahust piisaks ja see liiga kiiresti ei täituks. Tele2-paketiga seda ei juhtunud,” lisas Jefimova.
Sääst: ca 250-350 eurot aastas
3. Ära kuluta sellele, mida tegelikult pole vaja
Pärast tudengiaastaid kulub raha tihtipeale sellele, ilma milleta annaks väga edukalt tegelikult toime tulla. Näiteks ei Eslasel ega ka Jefimoval pole ei Netflixi ega Spotify teenust, mille omamine võtab aastas tegelikult paarsada eurot. “Ma lihtsalt tunnen, et mul pole neid vaja ja saan ilma hakkama,” sõnas Jefimova.
Need, kes tunnevad, et ilma Spotify´ta siiski ei saa, võiks koos sõprade või teiste pereliikmetega moodustada ühise “pere.” See tähendab seda, et 11 euro eest saab kuni 6 inimest muusikat kuulata. Nii säästab üks inimene aastas ca 50 eurot.
Kui aga tunned, et ei saa ilma Netflixita elada, siis tee sõbraga järgmine diil – Sinult seriaal või film, temalt pitsa!
Sääst: ca 100-200 eurot aastas
Sisu mugavamaks tarbimiseks telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
