Uuring: 17 protsenti 18-30-aastastest noortest on võtnud kodulaenu

 (5)
SEB ÜHISPANK, REKLAAM
Foto: Pille-Riin Pregel

18-30-aastastest noortest, kes on vanematekodust välja kolinud, elab 51 protsenti isiklikul eluasemel ja 45 protsenti üürikorteris. Oma kodu omanikuks olemist peetakse väga tähtsaks: 23 protsenti noortest kogub raha oma kodu sissemakseks ning 17 protsenti on võtnud kodulaenu, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust.

Kui 18-21-aastased elavad veel enamasti koos vanematega, siis 22-26-aastastest on vanematekoju jäänud viiendik ja 27-30-aastastest vaid 15 protsenti. Üldjuhul hakatakse vanemate juurest lahkudes koos elama elukaaslase või abikaasaga (49 protsenti), harvem sõprade või kaasüürilisega (12 protsenti). Üksi elab 12 protsenti 18-30-aastastest.

90 protsenti noortest ütleb, et peab kodu omanikuks olemist tähtsaks ning päris oma kodu eelistatakse tugevalt üüritud elamispinnale. See hoiak peegeldub ka noorte käitumises - 27-30-aastastest noortest 71 protsenti elab päris oma kodus. „Vanusega kasvab nii isiklikku elamispinda omavate noorte hulk kui ka laenukohustused. Kui perre sünnivad lapsed, suureneb soov stabiilsuse ja turvatunde järele veelgi ning oma kodu omamine on seda olulisem. Nii elab ühe lapsega noortest peredest isiklikul pinnal 66 protsenti, kahe lapsega peredest 72 protsenti ja ilma lasteta noortest vaid 39 protsenti," kommenteeris tulemusi teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Tallinnas ja Lõuna-Eestis, mille tõmbekeskuseks on Tartu, on üüripinnal elavate noorte osakaal teistest Eesti piirkondadest suurem. „Siin mängivad ilmselt teatud rolli Tallinnasse ja Tartusse koondunud kõrgkoolid, mis mõjutavad ka kohalikku üüriturgu, sest ajutist elamispinda vajavaid noori on rohkem," märkis Maripuu ja lisas, et kui pealinnas elab 56 protsenti noortest üüripinnal ja Lõuna-Eestis 49 protsenti, siis näiteks Ida-Virumaal vaid 23 protsenti.

Seotud lood:

Teabekeskuse varasemad uuringud näitavad, et Eesti elanikud peavad kinnisvara kindlaks investeeringuks ning selgelt eelistatakse üürimisele olla oma kodu omanik. Eesti Panga andmeil on koduomanike osakaal Eestis 77 protsenti, mis on oluliselt suurem Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest, kus omanikke on 60 protsenti.

Kui vanemad põlvkonnad on koduomanikuks saanud peamiselt erastamise teel, siis tänapäeva noorte jaoks on laenu võtmine sageli paratamatus. Noorte finantskäitumise uuringust selgub, et kodulaen on 17 protsenti 18-30-aastastest noortest, seejuures vanuse kasvades laenuomanike osakaal suureneb ja 27-30-aastaste seas on kodulaen juba igal kolmandal.

„Kokkuvõttes võib öelda, et noored ei karda varakult laenu võtta, et rajada oma esimene kodu. Enne kinnisvaraostu tuleks aga kindlasti jälgida, et laenusumma vastaks võimetele ega oleks võetud päris maksevõime piiril, nii et muu elu jaoks raha ei jäägi," soovitas Maripuu.

Uuring toob välja, et kuigi 18-30-aastased on laenamisel vastutustundlikud ja üle kahe laenu üldiselt korraga ei võeta, ei ole noored jõudnud koguda piisavalt sääste, et võimalike tagasilöökidega tööelus hakkama saada. „Kõige enam on mittesäästjaid 27-30-aastaste seas, kes säästupuhvrit kõige enam vajaksid, sest neil on tegelikult kõige suuremad finantskohustused. Kui säästmiseks napib vahendeid või tahet, tasuks end suuremate riskide vastu kindlustada, et hakkamasaamine oleks tagatud ka ootamatus olukorras," ütles Maripuu.

Uuring viidi läbi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Turu-uuringute ASi poolt omnibuss-uuringu ning interneti teel 24.novembrist 4.detsembrini 2015. Uuringus osales 484 Eesti noort vanuses 18-30 aastat.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias