Uuring: Eesti riik käitub inimestega nagu lapsehoidja. Soome ja Leedu järel reguleeritakse meil kõige enam, mida osta ja tarbida tohib

 (100)
Kassas. Foto on illustratiivne
Kassas. Foto on illustratiivneFoto: Martin Dremljuga

Vastavalt 2019. aasta Euroopa Liidu ülereguleerituse indeksile (NSI) on Saksamaast saanud Tšehhi Vabariigi asemel Euroopa Liidu kõige vähem reguleeritud riigiks. Soome on jätkuvalt üks kolmest kõige enam reguleeritud liikmesriigist, mis puudutab jookide, sigarettide, e-sigarettide ning toidukaupade tarbimist ja kättesaadavust. Indeksi kohaselt järgnevad Soomele Leedu teisel ning Eesti kolmandal kohal.

Epicenter´i Nanny State Index (NSI) on jälginud Euroopa Liidu elustiili reguleerimist alates aastast 2016. Värskeim väljaanne 30. aprillist 2019 toob esile üha suureneva maksustamise ning enam pitsitavate regulatsioonide juurutamise enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides. Kui 2017. aastal maksustas e-sigarettide vedelikke kaheksa riiki, siis nüüdseks teeb seda juba üksteist liikmesriiki. Karastusjooke maksustas 2017. aastal viis riiki ja praeguseks on selliste riikide arv kasvanud üheksale. Hetkel on tubakavedelikud keelatud neljateistkümnes riigis ning e-sigarettide reklaam on keelatud viieteistkümnes liikmesriigis.

Kui võrrelda sissetulekute taset, on kõrgeimad maksud alkoholile seatud Soomes ja Rootsis. Iirimaal ja Ühendkuningriigis on kõige kõrgemalt maksustatud karastusjoogid, Rootsis e-sigarettide vedelikud ning Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal tubakas.

Ungari on kõige ülereguleeritum toidukaupade ning e-sigarettide osas. Soome on kõige halvem riik alkohoolseid jooke tarbivale inimesele ning Ühendkuningriik suitsetajale. Võrreldes 2016. aastaga näitab Indeks (NSI) mõningast e-sigarettidega seonduvate regulatsioonide leevendamist, kuid keeld e-sigarettide vedelikele näitab kasvavat trendi. Kakskümmend Euroopa Liidu riiki on kehtestanud juriidilised piirangud e-sigarettide kasutamisele, kusjuures neljateistkümnes riigis on piirangud e-sigarettide kasutajatele samad kui tavasigarettide kasutajatele.

Seotud lood:

Ülereguleerituse kohaselt on suurimad muutujad võrreldes 2017. aastaga Leedu ja Eesti, kes on karmistanud oma seadusandlust olulisel määral. Leedu kehtestas täieliku reklaamikeelu alkohoolsetele jookidele ning tõstis vanusepiirangu alkoholi kättesaadavusele 20. eluaastale jaanuaris 2018. Mõlemad sammud on esmakordsed Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Eesti tõstis järsult makse õlle- ja veinitoodete tarbimisele aastatel 2016-2018, mis on viinud ennustatud probleemideni piirikaubanduse näol ning on sundinud valitsust üle vaatama oma selle aasta maksumuudatusete kava.

Ülereguleerituse indeksi näitel võib viimase kahe aasta jooksul täheldada vaid viis näidet liberaliseerimisest. Nende hulgas võib välja tuua Itaalia valitsuse maksulangetuse e-sigarettide vedelikele käesoleva aasta jaanuaris ning Kreeka Ülemkohtu määruse 2018. aasta septembrist, mis kuulutas maksu veinile ebaseaduslikuks.

Oma kommentaarides uuringu tulemustele ütles Nanny State Index-i väljaandja Christopher Snowdon, et Euroopa Liidu riigid on oma elustiili regulatsioonidega allakäigu spiraalil, kuid mõned neist langevad kiiremini kui teised. "Soome on vaieldamatult ülereguleerituse tšempion, kuid tal on tihedalt kannul Balti riigid, Ungari, Iirimaa ja Ühendkuningriik."

"Kuigi ülereguleerituse indeks NSI keskendub Euroopa Liidu riikidele, ei saa Euroopa Liitu süüdistada mitte üheski ülereguleerituse meetmes, mis on rakendatud viimase kahe aasta jooksul. Tohutu vahe kõige liberaalsemate ning ülereguleeritud riikide vahel tuleneb rahvuspoliitikute valikutest, kes kohtlevad oma kodanikke kui lapsi. Meie analüüsi kohaselt pole ülereguleerituse ning paremate tervisenäitajate vahel mitte mingit seost. On vaid mängu ilu ja valu, kuid mitte mingit tulu," ütles Snowdon.

Ülereguleerituse indeks NSI on ainuke põhjalik patroniseeriva elustiili regulatsiooni analüüs Euroopas. Analüüs kasutab 35 kriteeriumit toiduainete, karastusjookide, alkoholi, tubaka ja e-sigarettide regulatsioonide võrdlemiseks ning selgitab välja parimad ja halvimad riigid toiduainete, jookide, sigarettide ja e-sigaretivedelike tarbimiseks. Tegemist on üle-euroopalise projektiga, mida koordineerib Euroopa Poliitilise Informatsiooni Keskus (the European Policy Information Center - EPICENTER) ning annab välja Christopher Snowdon Majanduse Instituudist Londonis (Institute of Economic Affairs). Eestist panustas indeksi valmimisse Estonian Business Schooli Vaba Majandusmõtte Keskus.

Nanny State Index on kättesaadav SIIN.

Target
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias