Uuring: kümnest töötajast peab oma tööd normaalseks ainult kolm

 (4)
Avatud kontor
Avatud kontorFoto: Fortumo

Igast kümnest töötajast ainult kolm peab oma tööd normaalseks, selgus hiljuti kõigis Balti riikides läbi viidud uuringust, milles osales rohkem kui 1500 inimest.

Ligi pooled küsitletutest kaaluksid praeguselt töökohalt lahkumist, kui nad leiaksid midagi „normaalsemat“. Uuringu korraldajad soovisid täpsustada, mida inimesed töö puhul normaalseks peavad.

Ainult kolmandik on praeguse tööga rahul

„Küsisime inimestelt, milline on nende arvates normaalne juht, milline on normaalne meeskonnatöö, kas tööl peaks olema tähendus ja mida oleks vaja selleks, et inimesed ennast tööl hästi tunneksid,“ selgitas If Kindlustuse Baltikumi personalidirektor Liina Kesküla. „Uuringu tulemused näitasid, et enamasti soovivad inimesed, et neid austataks ja toetataks ning et neile võimaldataks nii paindlikkust kui ka vastutust.“

Balti riikide peale kokku kinnitas ainult iga kolmas töötaja, et tema meelest vastab ta praegune töökoht neile kriteeriumidele, mida ta peab normaalseks. Umbes 40% vastanutest ei pidanud oma tööd eriti normaalseks ja veel 30% vastas, et see pole üldse normaalne. Kõige halvemaks peeti olukorda Lätis, kus niimoodi vastas 36% küsitletutest.

Seotud lood:

Peaaegu pooled vastanud oleksid valmis lahkuma praeguselt töökohalt, kui nad leiaksid töö, mis vastaks paremini sellele, mis on nende arvates normaalne. Eestis vastas niimoodi 47% küsitletutest, Leedus 48% ja Lätis koguni 55% küsitletutest.

Eestis tähtsustavad inimesed enim töökeskkonda, Lätis ja Leedus aga palka

„Uurisime inimeste käest, milline on nende arvates üks normaalne töökoht. Suurima erinevusena selgus, et Eestis tähtsustatakse enim töökeskkonda, seda nimetas 38% vastanutest. Järgmise olulise faktorina mainis 34 protsenti vastajatest palka, 30 protsenti vastajatest aga sõbralikke kolleege," rääkis Kesküla.

„Lätis ja Leedus samas tähtsustatakse kõige enam palka, need näitajad on koguni 56 ja 52 protsenti. Töökeskkonda ja kolleege märgib Lätis ligi paarkümmend protsenti ja Leedus kolmkümmend protsenti vastanutest,“ selgitas Kesküla.

Eestlased peavad lisaks töökeskkonnale normaalse töö kõige tähtsamateks mõõdupuudeks sõbralikke töökaaslasi ja paindlikku tööaega. Lätlased väärtustavad lisaks palgale turvalisust, stabiilsust ja lisahüvesid. Leedukad tähtsustavad lisaks palgale turvalisust, stabiilsust ning töökoha head mikrokliimat.

„See, mis on igal maal „normaalsus“, kipub olema töökoha valikul oluline asjaolu. Näeme erinevusi ka oma büroodes Eestis, Lätis ja Leedus. Kuigi inimesed töötavad ühes ja samas ettevõttes, peavad eri maade töötajad normaalseks erinevaid asju,“ selgitas Kesküla. „Näiteks võib tuua, et kuigi häid ja asjatundlikke kolleege väärtustavad Ifi töötajad kõigis Balti riikides, siis just eestlaste jaoks on oluline töökaaslastega sõbraks saada.“

Väärtustatakse töökeskkonda, meeskonnatööd ning töö ja eraelu tasakaalu

Uuringus küsiti sedagi, milliseid asjaolusid peab inimene oma praeguse töö juures kõige vähem normaalseks. Kõigis kolmes riigis nimetati eelkõige töökeskkonna puuduseid, aga parandada saaks ka meeskonnatööd ning töö ja eraelu tasakaalu. Eestlased rõhutasid teistest enam seda, et nende töökohal oleks vaja tõsta juhtimise taset (nii vastas 30% eestlastest, kuid ainult 19% leedulastest ja 10% lätlastest).

Just juhtimist hinnati kõigis Balti riikides praeguse töökoha omadustest kõige madalamalt, keskmiselt 6,6 punktiga kümnest. Kõige enam hinnati töö tähendusrikkust, millele anti keskmiselt 7,5 punkti.

„Me näeme, et on tekkinud vajadus muuta seda, kuidas ettevõtted töötajate palkamisse suhtuvad. Pidevalt uusi väljakutseid otsiva „superkangelasest töötaja“ trend on toonud kaasa liiga palju tööga seotud stressi ja läbipõlemisi, seda nii noortel kui ka keskealistel töötajatel. Me vajame pikaajalist tervisliku töökoha strateegiat, mis hoiaks inimesi õnnelike, motiveeritute ja rahulolevatena,“ lisas Kesküla.

Saada meile vihje, foto või video!