Uuring: ligi pooled inimesed koguks rohkem jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks tülikas

 (24)
Prügi sorteerimine
Prügi sorteerimineFoto: Argo Ingver

Enam kui kaks kolmandikku inimestest sordib jäätmeid, kuid ligikaudu pooled koguks veelgi enam jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks niivõrd tülikas, selgub Eesti suurima ringlussevõtuteenuste pakkuja Kuusakoski värskest keskkonnauuringust.

Ligikaudu 65 protsenti 516st küsitletust hindas keskkonna ja looduse hoidmise olulisust 10-palli skaalal maksimumhindega, kõigi vastanute keskmiseks hindeks kujunes 9,3. Konkreetsete keskkonna säästmise tegevustena märkis kõige enam vastanuid jäätmete sortimist erinevatesse konteineritesse (68 protsenti vastanutest).

13 protsenti suunab taaskasutusse, ümbertöötlemisse või jäätmejaama need asjad, mille kogumiskonteinereid kodu juures ei ole (näiteks elektroonika, riided, vanametall jne). 10 protsenti üritab vähendada pakendite teket, ostab võimalusel kaupa lahtiselt või võtab oma ostukoti poodi kaasa, 8 protsenti käib metsaalust koristamas ja osaleb talgutel ning 2 protsenti kasutab energiasäästlikke alternatiive nagu elektriauto, päikesepaneelid, kemikaalide asendused jne.

Peaaegu pooled küsitletud tegeleksid uuringu andmetel rohkem jäätmete liigiti sortimisega, kui liigiti kogutud jäätmete hilisem äraandmine ei oleks nii tülikas. 24 protsenti motiveeriks see, kui inimene näeks, et tema tegevusest oleks ka päriselt kasu. 19 protsenti ootaks, et jäätmete liigiti kogumisega tegeleksid ka teised, mitte ainult vastanu ise ja tema pere.

Seotud lood:

Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu sõnul näitavad uuringu tulemused selgelt, et jäätmete liigiti kogumine on Eestis uus normaalsus. “Inimeste motivatsioon hoida puhtana nii oma koduümbrus kui ka loodus on väga kõrge,” rääkis Suits. “Samas tõid mitmed vastanud välja tänase kogumissüsteemi puudused, näiteks kasvõi sundolukorra eelpakendatud kauba ostmisel. See osutab, et praegune tootjavastutussüsteem on ajale jalgu jäänud ning inimesed ootavad nii kohalikul kui riiklikul tasandil rohkem tuge, et oleks võimalik lihtsamalt suunata jäätmeid liigiti taaskasutusse ning vähendada üldse jäätmete tekitamist tervikuna.”

Vanametalli on keskkonnauuringu kohaselt sorteerinud ja kokkuostu viinud 81 protsenti küsitletutest.. Mida vanem küsitletu, seda tõenäolisemalt on ta vanametalli eraldi kogunud ja taaskasutusse viinud: näiteks rohkem kui 51-aastaste seas oli selliste inimeste osakaal 84%, alla 30-aastastel aga 64 protsenti. Põhjuseks toodi siingi, et noorematel inimestel lihtsalt ei teki vanametalli.

Kõige enam motiveerib inimesi vanametalli ära tooma puhtam koduaed (41% vastanutest), seejärel puhtam keskkond (33%) ning alles kolmandana metalli eest saadav raha (25%). Siiski on raha peamine ajend vanametallist vabanemiseks meestele (39%), naistele on aga selleks puhtam koduümbrus (43%) ja puhtam looduskeskkond üldiselt (34%). Mida vanem küsitletu, seda kõrgemalt hinnati motivaatorina puhast loodust.

Tänavu septembris tehtud keskkonnauuringuga küsitleti 516 inimest üle Eesti.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias