Uuring paljastab: milline trenn teeb targaks, milline mõjub mõistusele pärssivalt?

 (8)
33 Tartu Jooksumaraton
MaratonFoto: Jassu Hertsmann

Tähelepanuväärsest värskest uuringust selgub, et mõni treeningmeetod on ajurakkude taastamisel ning ajupotentsiaali tõstmisel teistest märksa efektiivsem, vahendab The New York Times.

Esimest korda eksperimentaalsete teadusuuringute ajaloos võrdlesid teadlased üksikasjalikult kolme erineva treeningmeetodi neuroloogilist mõju katsealuste ehk rottide ajule. Võrdlusalusteks võeti eesmärgipärased treeningmeetodid nagu (pikamaa) jooksmine, jõusaal ning kõrge intensiivsusega intervalltreening.

See, et treenimine aju hall- ja valgeolluses rakke taastab, meie mõtlemiskeskuse verevarustust parandab ning seeläbi elutähtsa organi terve(ma)na hoiab, on kinnitust saanud arvukatest uuringutest. Erinevate treeningute mõju ajule polnud aga seni võrreldud.

Eelnevad uuringud keskendusid pea eranditult pikamaajooksule, sest testid viidi läbi loomade peal, kes treenisid jooksuratastel või -lintidel. Sellisel juhul loomade hippokampuses ehk mälu ning õppevõime keskuses uute neuronite arv lausa kahe- või kolmekordistus. Teadlased usuvad, et sarnane mõju on pikamaajooksul ka inimajule.

Sel kuul Soome Jyvaskyla ülikooli teadlaste poolt avaldatud uuringu tarbes pandi aga isased rotid kolme erineva treeningmeetodiga puuri ning hinnati muutusi nende ajus.

Seotud lood:

Esimese puuris olid jooksurattad, et rotid saaksid stabiilselt ning mõõduka tempoga iga päev sörkida. Enamik neist sörkis igapäevaselt mitmeid kilomeetreid, kuid mõned rotid osutusid teistest võimekamatest ning läbisid pikema vahemaa.

Teises puuris pandi loomad n-ö jõusaali olustikku. Rotid pidid igapäevaselt väikeste saba külge kinnitatud raskustega mööda roniseina üles ronima.

Kolmandal juhul treenisid rotid kõrge intensiivsusega intervallide kaupa. Selleks asetati nad jooksulintidele, millel püsimiseks tuli kolm minutit kiiresti joosta. Intervalle oli kokku viis.

Nn treeningperiood kestis seitse nädalat, mille järel vaadeldi põhjalikult kõikide loomade hippokampuse ajurakke.

Tulemuseks olid väga erinevad uute ajurakkude kogumid. Nendel rottidel, kes sörkisid regulaarselt mõõduka tempoga pikemaid vahemaid, oli teistest närilistest palju rohkem uusi neuroneid tekkinud. Mida pikem vahemaa oli läbitud, seda rohkem uusi ajurakke oli loomakesel tekkinud.

Kõrge intensiivsusega intervall treeninguid läbinud rotid jäid pikamaajooksjatele küll alla, kuid neil oli sellegi poolest märksa enam uusi ajurakke kui jõutreenijatel. Nende rottide ajus, kes seitse nädalat raskustega treenisid, ei olnud näha ühtki silmapaistvat muudatust ning nende mõtlemiskeskus oli identne nendele loomadele, kes trenni üldse ei teinud.

Jyvaskyla ülikooli uurija Miriam Nokia ütles, et kuigi rotid pole inimesed, on kahtlemata võimalik tõmmata paralleele ka siin ning sarnast tulemust oleks oodata ka inimaju testidest. Nokia ütles, et uuring on tõestuseks ka sellest, et tasakaalustatud treenimine on äärmiselt oluline ning tervislikuks ei saa pidada ühtki treeningkava, mis keskendub vaid ühele eesmärgile ehk ühele treeningmeetodile.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias