Uuring: üle poolele üliõpilastele oli üllatuseks, et toit on nii kallis

 (38)
Palgakärped
Foto on illustreeriv.Foto: Argo Ingver

Swedbanki tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et 57 protsendile üliõpilastele oli üllatuseks toidu kõrge hind. Keskmiselt kulub tudengil kuus toidule 141,60 eurot, üürile 130,70 eurot ja vaba-aja tegevustele 65,20 eurot. Kuus kulutab üliõpilane keskmiselt 541,20 eurot.

„Oluline on kaasata lapsi võimalikult varakult perekonna eelarve planeerimisse, et nad teaksid näiteks toidu, tarbekaupade ja igapäevaste teenuste hindu ning suudaksid iseseisvat elu alustades efektiivselt oma rahaasju planeerida. Vanemate ja lähedaste rahakäitumine, sealhulgas säästmisharjumused, mõjutavad noori ning perekondlikud käitumismustrid võetakse üle. 36% üliõpilastest on rahatarkusi omandanud isesesiva elu käigus ja vaid kolmandik vastanutest ütles, et rahatarkusi on nad õppinud oma vanematelt,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Kuus kulutavad üliõpilased valdavalt (59%) alla 700 euro. Enam kui kolmandiku üliõpilaste sissetulek jääb vahemikku 500-1000 eurot ning 7% sissetulek on enam kui 1000 eurot kuus. 60% üliõpilastest saab rahalist tuge perekonnalt ja teistelt lähedastelt ning 78% saab ka mitterahalist tuge nagu näiteks toitu.

Seotud lood:

67% üliõpilastest töötab kooli kõrvalt, neist kolmandik osalise ajaga, vanemad kui 22-aastased töötavad enamasti täiskohaga.

Kolmveerand üliõpilastest on kogenud rahapuudust, 20% jaoks on rahapuudus igakuine probleem. Rahapuudusel vähendatakse tarbimist (59%), kasutatakse sääste (52%) ja laenatakse vanematelt raha (45%). Võrreldes naistega on meeste seas rohkem neid, kes laenavad raha sõpradelt ja võtavad kiirlaenu. Raha laenamise kogemus on 21% üliõpilastest. Raha laenatakse kindla eseme või teenuse eest tasumiseks, õpingute finantseerimiseks ja elamiskulude katmiseks.

Kolmandik vastanutest hindas oma majanduslikku valmisolekut iseseisvat elu alustada väga heaks. Veerand vastanutest hindas oma majanduslikku valmisolekut iseseisvaks eluks kesiseks ning nende seas oli kõige rohkem 18-21 aastaseid Tallinnas õppivaid tudengeid.

„60% üliõpilastest ei kasuta eelarve planeerimiseks ühtegi abivahendit ja teevad seda intuitiivselt. Kuid just väikese ja ebaregulaarse sissetuleku puhul on eelarve läbimõeldud planeerimine kasulik, sest väikesed ja tarbetud ostud, mida hiljem ei mäletatagi, võivad moodustada kuu lõikes suure summa,“ selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Kolmandik üliõpilastest elab koos vanematega, 32% jagab korterit, 22% elab ühiselamus ja 13% omab eluaset.

Veerand üliõpilastest tasub õppemaksu. Õpingute eest tasumiseks kasutab 55% oma töötasu, 41% eest tasuvad vanemad, 14% on võtnud õppelaenu, 6% eest tasub nende tööandja.

Uuringu viis Swedbanki tellimusel Balti riikides läbi ettevõte Spinter Research käesoleva aasta augustis. Eestist osales uuringus 1005 bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilast.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias