Uus trend Eesti üüriturul: üürile antakse tuba korterist, ühisruume hoiab puhtana koristaja

 (6)
Lasnamägi
Foto: Madis Veltman

Investor ja ettevõtja Peeter Pärtel on teinud üüritubadest eduka äri. Ta ütleb, et see on ka Eestis üha levinum ärimudel. Suuri, nii kuue-seitsmetoalisi kortereid, mis on nii mõneski Tallinna ühikatüüpi majas, ostavadki peamiselt investorid.

Üürniku jaoks on üks odavamaid viise, kuidas Tallinnas renoveeritud pinnal elada, rentida tuba, mis on osa suuremast korterist.

Korterid, mida Peeter Pärtel üürib, on suured, seitsmetoalised. Toad on kümneruutmeetrised. Hinna sees on koristajateenus, ühispindade koristamise eest keegi hoolitsema ei pea. „Koristamisest on inimestel väga erinev arusaam. Sellest sõltub ühtlasi korteri säilimine. Lihtsam osta seda teenust sisse,” põhjendab ta.

Pealegi ei üürita korterit vaid põhielukohaks. Vahel on inimesel vaja peatumispaika nädalavahetuseks või mõneks päevaks nädalas. Tipphetkel üüris Pärtel välja 26 tuba. Praegu on alles 14 ja huvilistest puudust just ei ole.

„Aga eelistame noori,” ütleb ta. Põhjus on lihtne: elanikele on sageli oluline ka sotsialiseerumine ja seda on teha lihtsam omavanuste seas. Ning mis salata, ilmselt ka motivatsioon tuba edasigi üürida. Nii ongi enamik üürilistest kuni 30-aastased.

Pärtel ütleb, et on veelgi kriteeriume: selge põhjus, miks linna elama tullakse, ehk töö või ettevõtte alustamine. Vajalik on kindel sissetulek ja seegi, et Krediidiinfos valitseks selle inimese nime negatiivse info all tühjus.

Seotud lood:

Toa üürimisel on erinevaid põhjuseid. Enamasti on see esimene üüripind. Toa üürivad enamasti äsja linna saabunud noored, kes alustavad tööd. „Inimesed ei koli ära, kui neil selleks piisavad võimalused on või sissetulek suureneb. Nad pigem jäävad ja koguvad sissemaksuraha oma korteriks,” räägib Pärtel.

Pärtel ütleb, et proovib hoida soolist tasakaalu. Kuid see pole sageli võimalik: huvilistest noormehi on pea alati rohkem kui tütarlapsi.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias