Ussid toidupoes?

 (23)
Ussid toidupoes?
Aasta Prismaga

Mihkel: Minu süda on salamisi alati kuulunud kalastamisele. Vahet pole, et ma tegelikkuses olen kalale saanud oma elus ainult loetud korrad. Aga iga kevad luban ma endale, et sel aastal hakkan kalameheks. Käesoleval aastal olen endale antud lubadusele lähemal, kui kunagi varem.

Kui me eelmine nädal perega taas Lõuna-Eestisse läksime, tegin ma suurem poetreti, et meid nädalaks varustada vajalikuga – nagu ikka. Huvitaval kombel viivad jalad mind Prismas käies alati esmalt sinna erinevate esemete (tehnika jm) osakonda, mitte otsejoones toidukraami juurde. Olgugi, et tegelikult pole enamasti sealt vist midagi vaja – ometigi on justkui mingi müstiline ürgne kutse minna ja üle vaadata uuemad konsoolimängud, rattatarvikud ning tööriistad. No ja mida ma seal näen: kalameeste riiul! Ridvad, tamiilid, spinningud (vist nimetatakse neid asju, mis ridva küljes, sedasi?), landid, korgid... No kõik, mida minusugune „kõva kalamees“ kahtlemata vajaks. Mida ma siis teen? Muidugi hakkan kohe sealsamas oma lubadust sel aastal kindlasti kaluriks hakata täide viima. Sest maal on ju lisaks vaiksele metsakohinale kohe maja kõrval järv, kus saab kalal käia.

Reaalsus on muidugi see, et ega ma tegelikult ju ei tea, mida kalastamiseks vaja läheb. Minu jaoks on kõik landid täpselt ühesugused ja tamiil on ka tamiil. Tegelikult see päris nii ei ole ja sellest sain ma aru Prismas tarvikute silte ja pakendeid uurides. Tegin siis oma valiku, laadisin toidukraami vahele mõned kalastustarbed, mis võimaldaksid mul oma uue hobiga koheselt alustada ja alles siis sain aru, et maakodus võivad ju kõik looduslikud eeldused olla kalastamiseks loodud aga mida seal päris kindlasti pole, on ussid konksu otsa. Vaatasin pisut ringi, nägin kummist kunstussikesi ja siis veel sadatuhat erinevat lanti ja siis kukkus mul lõug sõna otseses mõttes põrandale – külmkapp elussöödaga. Elus ussikesed. Külmkapis. Prismas. Uskumatu. Loomulikult lendasid need kohe poekärusse!

Seotud lood:

Siit nüüd kiiresti aega edasi kerides – kalale läksin kohe, kui maale jõudsin, mis oli kahjuks päris hiline õhtu. Et mitte üksi järve ääres istuda ja soovides lastest kasvatada kalamehi juba varakult, võtsin nad ka kaasa – peale kõige väiksema. Et kui võidame, siis kõik koos ja kui kala ei saa, siis pole ma vähemalt ainuke pettunu. Ideaalne isa, eksole.

Aasta Prismaga

Millised olid siis tulemused? Külm oli. Kala me ei saanud. Ilma jäime ühest õngekorgist. Aga vähemalt olen ma sel aastal kalal käinud. Ja kuna ma käin Prismas ju edasi, siis järgmisel korral võtan juba mõne uhkema landi poest kaasa ja proovin sellega õnne. Ega see kala ennast lõputult minu eest peita ei saa, küll ma ta lõpuks üle kavaldan.

Kui keegi oskab mulle vihjata Tallinna lähedal mõnda head kalastuskohta, siis andke sellest teada – jätan kommentaaride koha selle tarbeks lahti.

Aga mõelda vaid – elussööt peaaegu toidupoes... No ainult Prismas. Täiesti uskumatu lugu algaja kalamehe jaoks.

Ja selleks, et oma kalastushobi legaalselt harrastada, tasub teha tutvust ka püügilubadega. Ilma loata võid küll püüda, kuid sellele kehtivad päris tugevad piirangud aga kui oled ikka täiesti algaja, siis leiad (ka loata püüdmise) tingimustele vastavat varustust Prismast ka igal juhul. Head püügiõnne!

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias