TTJA selgitab, millisest materjalist valmistada isetehtud maske

 (60)
Parima maski saab tolmulapist
TalTech Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor
TalTech Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laborFoto: Rauno Volmar

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) testis sel nädalal koostöös Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) ekspertidega erinevate materjalide kaitsevõimet ja õhuläbilaskvust. Katsetulemused on abiks maskide isetegijatele, sealhulgas talgupäeva raames maskide õmblejatele, et valida maski valmistamiseks võimalikult efektiivne materjal.

Seoses koroonaviiruse levikuga on paljud inimesed asunud tegema ja kandma isetehtud maske. Et teada saada, millisest materjalist tehtud maskist on enam kasu, tehti katsed üheteistkümne erineva materjaliga.

Mõõdeti maskide kahte kõige olulisemat omadust – õhu läbilaskvust, mis näitab kui hea on läbi maski hingata, ning osakeste kinnipidamise efektiivsust.

„Tehtud katsete tulemusena saame öelda, et kõige parem materjal isetehtud maski valmistamiseks on mikrokiududest tolmulapp. Kindlasti ei soovita maski teha teksariidest, töörõiva- või dressikangast. Ka paksemast T-särgi trikotaažist on raske läbi hingata,“ ütles TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor Tiia Plamus.

Osakeste filtreerimise efektiivsuse mõttes ei sobi maski valmistamiseks näiteks puuvillane voodipesuriie, mille väikeste osakeste filtreerimise võime jäi alla 10%.

Meditsiinilise maski standardi järgi peab õhuläbilaskvus olema väiksem kui 40 Pa/cm2. Seega, mida suurem on number, seda halvem on hingata. Kui tulemus on 40 Pa/cm2 ligidal või üle selle, siis see materjal maski tegemiseks ei sobi, sest sellest ei ole võimalik mugavalt läbi hingata ja hingamisel hakkab õhk liikuma maski vahelt mitte läbi suure takistusega materjali.

Osakeste läbilaskvuse juures katsetati vahemikku 10-450 nanomeetrit. Sinna vahemikku jäävad ka osakesed, mida on kõige keerulisem kinni püüda. Samasse vahemikku jäävad ka viiruseosakesed.

TTJA tehnikaosakonna juhata Ingrid Teinemaa lisab, et kui vaadata katse tulemusi, siis maskide puudusel võib isegi kahekordne buff kaelussall vähendada riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teisele.

Kindlasti tuleb Teinemaa sõnul silmas pidada, et isetehtud mask ei ole samaväärne meditsiinilise maski või respiraatormaskiga. Samuti ei piisa viiruse leviku vähendamiseks ainult maskist ja koos maskiga peab alati täitma üldiseid hügieenireegleid ning järgima teisi ennetusmeetmeid.

Soovitused isetehtud maski kasutajale

1. Pese või desinfitseeri käed enne maski näo ette panemist ja kindlasti ka pärast maski äravõtmist.

2. Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud.

3. Läbi maski peab olema mugav hingata.

4. Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2-3 tunni järel. Pideva kasutamise puhul kulub ühel inimesel keskmiselt päevas 4-5 maski.

5. Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada.

6. Kasutamise järel tuleb mask panna kinnisesse plastikkotti, panna pesumasinasse pesema või visata prügikonteinerisse. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta vedelema.

7. Kui maski kasutatakse korduvalt, tuleb maski pärast kasutamist pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures ja pärast üle triikida või panna praeahju 60 kraadise kuumuse juurde.

Tabel 1. Katses kasutatud materjalide täpsem loetelu:

Nr
Materjali nimetus
Koostis
1
Mikrokiududest tolmulapp100% polüester
2
Puuvillane voodipesuriie100% puuvill
3
Mikrosatiin100% polüester
4
Kaelussalli materjal100% meriinovill
5
Kaelussall Buff®95% polüester, 5% elastaan
6
Froteekangas90% puuvill, 10% polüester
7
Uhutud dressikangas95% puuvill, 5% elastaan
8
Teksariie98% puuvill, 2% elastaan
9
T-särgi trikotaaž92% puuvill, 8% elastaan
10
Dressikangas (uhumata)95% puuvill, 5% elastaan
11
Töörõivakangas100% puuvill


Joonis 1. Punase punktiiriga on märgitud hingamispiir. Kõik materjalid, mis sellest ülespoole jäävad, ei sobi maski tegemiseks. Allapoole jäävate puhul on parim see materjal, mida suurema numbri juures täpp on.

Kaitsemaskide testimine Foto: TTJA

Joonis 2. Materjalide keskmine filtreerimisvõime paremusjärjestus 10-450 nanomeetri juures. 300 nanomeetri juures on materjalide osakeste filtreerimise võime üldjuhul kehvem. Punasega on märgitud need materjalid, millest on liiga raske läbi hingata ja mis seetõttu maski valmistamiseks ei sobi. Siniseid võib kasutada ja nendest parim on see, mille sinine tulp on kõige pikem.

Kaitsemaskide testimine Foto: TTJA

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias