6 küsimust, mis tekivad enne õppelaenu võtmist


Raha
RahaFoto: Oliver Tsupsman

Algamas on uus kooliaasta ning paljud tudengid kaaluvad, kas ja kui palju võtta õppelaenu, et toime tulla suurenevate kuludega. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus vastab kuuele peamisele küsimusele, mis võivad õppelaenuvõtjat huvitada.

1. Kas ma saan üldse õppelaenu ja kui palju?

Õppelaenu saab tudeng, kes on Eesti Vabariigi kodanik või kellel on Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Tema õpingud peavad kestma õppekava järgi 6 kuud või enam ning õppida tuleb täis- või osalise koormusega õppeasutuses, mis kuulub EV Haridusministeeriumi nimekirja.

2020/2021. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 1250 eurot, kui õpingute kestus õppekava järgi on 6–8 kalendrikuud ning 2500 eurot, kui õpingute kestus õppekava järgi on 9 või enam kalendrikuud. Laenu ei pea võtma välja korraga, võib ka osade kaupa.

Mõtle läbi, kas ja kui palju tasub laenu võtta. Näiteks bakalaureuseõpe kestab 3 aastat ning kui võtad igal aastal maksimumsummas õppelaenu, on Sul õpingute lõpuks 7500 euro suurune laen ja lisaks tuleb tasuda intressi. See on üsna suur summa ning kui pärast kooli lõpetamist tahad võtta näiteks kodulaenu või liisida autot, arvestatakse õppelaen Sinu kohustuste hulka ning selle võrra on tulevane laenusumma kodu või auto soetamiseks väiksem.

2. Kas mingi tagatis peab ka olema?

Tagatiseks võib olla Eestis asuv kinnisvara või kahe isiku käendus.

Oluline on teada, et tagatiseks sobib kinnisvara, mis kuulub laenusaajale või tema leibkonnaliikmetele (vanematele, elukaaslasele, abikaasale, täisealistele lastele). Kinnisvarale on vajalik teha eelnevalt hindamine, lepingu sõlmimisel seada hüpoteek ning kinnisvara tuleb kindlustada kogu laenuperioodi vältel.

Käendajate puhul tuleb meeles pidada, et neil peab olema viimase 6 kuu regulaarne netosissetulek võrdne vähemalt Eestis kehtiva minimaalse netopalgaga. Alates 01.01.2020 on see 550 eurot.

Kui oled sõbra õppelaenu käendaja, pead arvestama, et kui sõber mingil põhjusel laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb seda teha käendajal ehk Sinul. Seda põhjusel, et laenuvõtjal ja käendajal on panga ees solidaarne vastutus.

Võimalik on ka olukord, kus pank pöördub võlanõudega kõigepealt Sinu kui käendaja, mitte võlgniku poole. Kui sõber on võlgu, siis ei saa ka käendaja laenu-liisingut ega isegi mobiiltelefoni lepingut sõlmida. Mistahes laenu käendamine on kaalukas otsus, mis tuleb läbi mõelda ning kindlasti ei ole mõistlik käendada laenu, kui Sa laenuvõtjat ei usalda.

3. Millal tuleb laen tagasi maksta?

Õppelaenu tagasimaksmine toimub panga koostatud graafiku alusel ning algab hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui üliõpilane on õpingud lõpetanud või õppeasutusest muul põhjusel lahkunud, v.a juhul, kui ta asub enne aasta möödumist uuesti õppima.

Pane tähele, et õppelaenu intressi (5% aastas laenusumma jäägilt) tuleb hakata tasuma kohe pärast laenu võtmist. Seda ka siis, kui põhiosamaksetega alustatakse pärast õpingute lõppu. Kui võtad sügisel laenu, siis järgmise aasta sügisel tuleb tasuda intress ühekordse maksena.

Näiteks, kui oled õppinud 3 aastat, siis tuleb laen tagasi maksta 6 aasta jooksul. Kui aga jätad kooli pooleli kolmanda õppeaasta alguses, siis pead laenu tagasi maksma 3 aasta jooksul.

Samuti on võimalik laenu ennetähtaegselt tagasi maksta nii õppimise ajal kui ka pärast lõpetamist.

4. Kas on veel mingeid soodustusi?

Õppelaenu põhiosa tagasimaksmine ja laenuintressi tasumine on võimalik peatada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning ajateenistuses viibimise ja residentuuris õppimise ajaks. Selleks on vaja edastada pangale taotlus ning soodustuse saamise õigust tõendavad dokumendid.

Peatamise korral pikendatakse lepingu lõpptähtaega maksepuhkuse perioodi võrra.

Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu täies ulatuses tagasi riik. Ka 80–100% püsiva töövõimetuse määramise järel tasub õppelaenu täies ulatuses riik. Nende kurbade sündmuste korral tuleb lähedastel juhtunust panka teavitada.

5. Kust ma õppelaenu saan ning millal see kontole kantakse?

Õppelaenu väljastavad pangad: Swedbank, SEB, LHV.

Õppelaenu väljastatakse 15. septembrist kuni 1. juunini. Esmataotlejale väljastatakse laenusumma alates 1. oktoobrist kuni 1. juunini.

6. Mida veel tähele panna?

Akadeemilisel puhkusel olles ei ole õppuril õigust saada õppelaenu, akadeemiline puhkus ei kuulu nominaalse õppeaja sisse.

Õppelaenu lepingu saab sõlmida vaid ühes pangas ning soovi korral saab õppelaenu viia ühest pangast teise ehk refinantseerida.

Õpingute kavandamisel tasub teada, et õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Näiteks kui võtta õppelaen psühholoogia erialal bakalaureuseõppes, siis füsioteraapia bakalaureusekraadi omandamise ajal uut õppelaenu võtta ei saa. Küll aga on võimalik taotleda õppelaenu uuesti magistriõppe ajal.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias