Millised õigused ja kohustused kaasnevad elukoha registreerimisega?

 (16)
Kodu
KoduFoto: Argo Ingver

Kuigi varem kasutusel olnud sissekirjutuse väljend on rahvasuus endiselt levinud, siis korrektsem oleks rääkida elukoha registreerimisest või elukoha teatest, mis annab elanikule nii õigused kui ka kohustused, selgitas Kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee tegevjuht Katrin Aron.

Elukoha registreerimist reguleerib Rahvastikuregistri seaduse peatükk 10, millest tuleneb igaühe kohustus oma elukoht registreerida rahvastikuregistris. Oma aadressi saab muuta e-rahvastikuregistris, kohalikus omavalitsuses kohapeal või teavitades omavalitsust e-posti või posti teel.

Kas registreerimiseks sobib igasugune aadress?

Elukohana saab registreerida eluruumi, mis on kasutusel alaliseks elamiseks, üldjuhul on selleks korter, maja või majaosa.

Kui inimene soovib oma elukohta registreerida aadressil, mis pole eluruum, näiteks on tegemist büroohoone või hotelliga, siis ütleb seadus, et see on võimalik, kui isik tõendab sellise ruumi kasutamist elukohana. Seejuures on oluline, et ruum vastaks ka eluruumi nõuetele, mis on ära toodud Riigi Teatajas.

Peamiselt kehtivad nõuded eluruumi suurusele, sissepääsule ning ventilatsioonile.

Seotud lood:

Kuidas saab oma elukoha registreerida üürnik?

Oma elukoha aadressi registreerib üürnik iseseisvalt. Kui kinnisvara omanikul piisab elukoha teavitamisel aadressi ja enda kontaktandmete esitamisest, siis üürnik peab lisaks esitama ka üürilepingu või omaniku nõusoleku.

Juhul, kui ruumi omanik ei anna nõusolekut kanda elukohateates märgitud isiku aadressina rahvastikuregistrisse temale kuuluva eluruumi aadress, on isikul õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kes viib läbi Rahvastikuregistri seaduse 11. peatükis sätestatud menetluse.

Kas registreeritud elukoht annab õiguse eluruumi kasutamiseks?

Eluruumi kasutamiseks peab olema sõlmitud omanikuga üürileping ning kinnisvara omanikul on õigus otsustada selle üle, kes on registreeritud elama temale kuuluvas korteris või majas.

Elukohana registreerimine rahvastikuregistris eluruumi kasutamiseks õigust ei anna – selle õiguse annab üürileping või muu dokument, mis kinnitab omaniku nõusolekut.

Kas kinnisvarast tuleb kolimise korral ka „välja kirjutada“?

Kui üürnik kolib, tuleb tal seaduse alusel oma elukoha muutusest kohalikku omavalitsust informeerida 14 päeva jooksul. Teavitada tuleb oma uuest aadressist elukohajärgset kohalikku omavalitsust.

Eelmise aadressi järgset omavalitsust eraldi teavitada ei ole tarvis, sest uude kohta sisse kirjutades kirjutatakse vanast kohast automaatselt välja. Kui üürileping lõpeb ning uut kohta veel pole või pole saadud nõusolekut registreerida, siis ei saa üürnik ise end eelmisest elukohast välja kirjutada. Välja kirjutamist saab taotleda eluruumi omanik ning soovi rahuldamisel jääb üürnik ilma registreeritud elukohata.

Kas kohalik omavalitus võib keelduda elukoha registreerimisest?

Kui isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub eluruumi kasutamiseks üürileping, ruumi omaniku nõusolek või muu ruumi kasutamise õigust tõendav dokument, võib omavalitsus keelduda elukoha registreerimisest.

Samuti võib keeldumise põhjuseks olla see, et kinnisvara puhul pole tegemist eluruumiga ning isik ei suuda tõendada ruumi kasutamist eluruumina. Keeldumise põhjuseks võivad olla ka elukohateates esitatud puudulikud või valeandmed.

Kas elukoha registreerimisega kaasneb varalisi õigusi või kohustusi?

Elukoha teade ei reguleeri eraisikute vahelisi ega varalisi suhteid. Kinnisvara kasutamise või sellega tehingute tegemise õigus on vara omanikul. Omanikuks saadakse notariaalse tehingu käigus, mille käigus kantakse omanikud kinnistusraamatusse.

Keeruliste peresuhete puhul arvatakse vahel ekslikult, et nö sissekirjutus annab õiguse omandile, kuid see ei vasta tõele. Kinnisvara kuulub ainult neile isikutele, kes on kantud kinnistusraamatusse, mitte elukoharegistrisse.

Kas elukoha registreerimist on siis üldse tarvis?

Kuigi elukoha registreerimine ei anna õigusi eraõiguslikes suhetes, näiteks üürileandja ja üürniku vahelises suhtes, tulenevad registreeritud elukohast erinevad õigused ja kohustused suhetes riigi ja kohaliku omavalitsusega. Näiteks sõltub aadressist valmisringkond ja see, kuhu laekuvad maksud.

Omavalitsuste lõikes on ka sotsiaalteenused erinevad, näiteks lapse sünnitoetus või koolimineku toetus, aga ka matusetoetus, ühistranspordi sõiduõigus ja paljud muud kohaliku omavalitsuse eelarvest tasutud teenused.

Huvitav näide oli tänavu kevadel, kui koroonakriisi käigus suleti liiklus Saaremaa ja mandri vahel ning Muhusse ja Saaremaale lubati vaid registreeritud elanikke. See tõi kaasa kõrgendatud huvi oma elukoha Saare maakonda registreerimisel. Hilisemal kontrollimisel selgus, et e-rahvastikuregistris oli võimalik oma lisa-aadressiks registreerida ka näiteks Kõpu tuletorn.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias