Uuring: eestlased viskavad üle jäänud toitu ära altimalt kui põhjamaalased

 (27)
 Airbus A330 ja Finnairi asepresident Allister Paterson
Foto on illustratiivne.Foto: Ilmar Saabas

Põhja- ja Baltimaades läbiviidud uuringu kohaselt söövad Eesti inimesed harvem eelmisest päevast allesjäänud toitu kui meie naabrid põhjas ja lõunas. Kõige altimad on üle jäänud toitu ära tarbima taanlased ja rootslased, kõige harvem teevad seda eestlased ja lätlased.

Rahvusvaheline uuringufirma Ipsos viis Orkla Grupi tellimusel läbi uuringu Põhja- ja Baltimaades, kokku seitsmes riigis, et selgitada välja inimeste hoiakuid seoses jätkusuutliku eluviisi ja tarbimisega. Muuhulgas uuriti inimestelt, kas eelmisest toidukorrast ülejäänud toit tarbitakse tavaliselt hiljem ära või mitte. 49 protsenti eestlastest vastas, et teeb seda kas alati või sageli, samas kui Taanis on vastav protsent 79, Rootsis 74 ja Norras 72. Leedus tarbib eelmise toidukorra ülejäägid reeglina ära 65, Soomes 63 ja Lätis 50 protsenti vastanutest. Põhja- ja Baltimaades keskmiselt sööb ülejäägid reeglina ära 64 protsenti inimestest, seda ei tee kunagi või teeb väga harva 15 protsenti.

Seotud lood:

Seejuures neid, kes tarbivad alati ära kogu valmistatud toidu on kõige rohkem Rootsis (45%) ja Leedus (44%). Neid, kes ei söö ülejääke praktiliselt kunagi, on kõige enam Lätis (25%). Eesti inimestest ei söö eelmisest toidukorrast ülejäänud toitu kunagi või teeb seda haruharva 17 protsenti.

Eesti toiduteadlase Rain Kuldjärve sõnul on positiivne, et suur osa toidukorrast ülejäänud toitu hiljem ära tarbitakse, aga nagu arvud näitavad, on siin veel tublisti arenguruumi. „Vahel tikub inimestel olema põhjendamatuid hirme ja väärarusaamu. Kuigi meie esivanemad on ühel või teisel moel püüdnud toitu säilitada aastatuhandeid ja tänapäeval on igas kodus külmkapp, leidub päris palju neid inimesi, kes usuvad, et ainult äsja valminud toit on õige ja hea. Tegelikult peaks allesjäänud toidu tarbimist tunnustama, sest see on vastutustundlik käitumine. Toidu valmistamiseks kulub ressursse ja energiat, seega mida vähem me toitu ära viskame, seda parem on see nii planeedile kui tegelikult ju ka meie enda rahakotile, “ ütles Kuldjärv.

„Kuna me ise usume, et oleme eestlastena praktilised ja kaalutlevad, siis muidugi tuli üllatusena tulemus, et just eestlased tikuvad alles jäänud toitu ära viskama,“ ütles Orkla Eesti juht Kaido Kaare. „Võimalik, et põhjuseks on vähene teadlikkus, sest näiteks samast uuringust tuli välja, et üleliigsete pakendite ja jäätmemajanduse korralduse üle muretseb Eesti inimene küll. Ilmselt on nii toidutootjate, kokkade kui arstide ja teadlaste roll selgitada, mida tohib ja mida mitte, sest tõenäoliselt pole toidu äraviskamise põhjuseks soov priisata, vaid hirm, et äkki seisma jäänud toit enam ei kõlba või oskamatus sellest midagi uut valmistada,“ märkis Kaare.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel visatakse poodides ja kodudes hinnanguliselt ära kolmandik toodetud toidukaubast, mis teeb 1,3 miljardit tonni aastas. Täna tähistatakse rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete teadlikkuse päeva, mille puhul on ka Eestis teema fookusesse võtnud erinevad ettevõtted, riigiasutused ja organisatsioonid.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias