1a.ee hoiatab: küberpetturid püüavad veebipoe klientidelt üha enam raha saada


Mobiiltelefoniga helistamine
Foto on illustreeriv.Foto: Tanel Meos

Koroonapandeemia ajal aktiveerusid taas küberpetturid, kes püüavad inimestelt raha saada. 1a.ee saatis hoiatuskirja, et viimasel nädalal on hakanud kelmid end esitlema veebipoe või panga töötajatena, et saada seeläbi kätte kliendi pangaandmed.

Veebipoodi omava KSenukai Digital OÜ juht Natalia Smirnova ütles, et veebipoe 1a.ee klientidele on helistatud peamiselt vene keeles. Nad tutvustavad end kui pangatöötaja ning uurivad, kas inimene on hiljuti teinud 1a.ee veebipoest mõne ostu. "Kui jah, siis teavitatakse klienti kahtlasest rahaülekandest veebipoe poolt ning palutakse kõige kiiremas korras saata mõne enda autentimisviisi, näiteks Smart-ID paroolid, et rohkem raha kaotsi ei läheks,” selgitas ta.

Kui siiani olid kelmid end peamiselt Swedbanki töötajatena esitlenud, siis nüüd on nad hakanud sarnast skeemi kasutama Smirnova sõnul ka 1a.ee nime kasutades.

Smirnova sõnul võivad ka ettevaatlikud inimesed pettust kergesti uskuma jääda, kuna helistajad on loogilise jutuga. Kui vanasti olid petukirjad vigu täis, siis tänapäeval on tekstid koostatud väga professionaalselt. Näiteks teavitatakse tuntud ettevõtte poolt korraldatud loteriivõidust või mängitakse inimeste hirmudele ning teatataksegi, et veebipoele antud andmed on sattunud kurjategijate kätte.

Smirnova tuletab meelde, et ükski pank, veebipood või mõni muu korralik asutus ei küsi inimestelt pangaparoole või krediitkaardiandmeid. Veebist ostude korral panka sisse logimides ei saa veebikaubamaja ligipääsu kliendi pangakontole.

Seotud lood:

“Päris tihti saab pettusest aru ka siis, kui vaadata hoolega kirja kirjutamise stiili. Tavaliselt on neis siiski loogikavead sees. Samuti tasub täht tähe haaval üle lugeda lehekülgede veebiaadressid – näiliselt võib olla aadress veebipoe või panga oma, aga kusagil on väike täheerinevus või on veebiaadressi lõpp originaalis teine. Kui sellisele lehele oma andmeid sisestada, siis on pahandus kerge tulema,” ütles Smirnova.


Pea meeles!

  • Kasuta erinevatele veebilehtedele sisse logimiseks kaheastmelist autentimist – isegi kui veebipettur saab kätte Sinu parooli või PIN-koodi, siis kaheastmeliseks tuvastamiseks vajalikku näiteks sõrmejälge tal ei ole.
  • Pangad, veebipoed, telefonioperaatorid või muud tuntud ettevõtted ei küsi kunagi pangaandmeid või isiklikke paroole.
  • Ära ava tundmatu sisuga linke, fotosid või e-kirja manuseid. Kahtluse korral küsi saatjalt üle, kas sisu on turvalinie.
  • Kui oled siiski kogemata mõne kahtlase lingi avanud või kellelegi oma andmeid saatnud, kontakteeru kohe politseiga ja teavita ka riigi infosüsteemide ametit.
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias