Eesti toidutööstus on kodumajapidamistele raiskamise vähendamisel eeskujuks

 (2)
HKScan
HKScanFoto: Tiit Blaat

Toidutööstused kasutavad toidu ülejääkide vähendamiseks leidlikke lahendusi, et tooraine viimseni ära kasutada. Toiduliidu kestliku tootmise eneseregulatsiooni tutvustusel rääkisid HKScan Eesti ja Tere esindajad, mida kasulikku saab teha liha ja piima jääkproduktidega.

Toidukadu on inimtarbimiseks mõeldud toit, mis jääb mingil põhjusel üle ja visatakse ära. Seda tuleks eristada toidujäätmetest ehk toidu mittesöödavatest osadest nagu koored, mis samuti äraviskamisele lähevad. Kuigi toiduainetööstuses läheb kaotsi väga väike osa toidust, on tööstused siiski võtnud eesmärgiks ka enda kadusid vähendada.

„Aeg on selleks nüüd küps – nii Euroopa Liidu suundumused kui ka Eesti Vabariigi valitsuse otsused toetavad jätkusuutlikku tootmise arendamist. Eestis tegutseb üle 700 toidutöötlemise ettevõtte, nii et nende tegevus peab olema pikaajaliselt läbimõeldud – sellel on keskkonnale suur mõju. Toit on kallis ja selle raiskamise vähendamine peaks olema meie kõigi huvides,“ sõnas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tööstuste kestliku tootmise eneseregulatsiooni tutvustusel.

Seotud lood:

Toidukadude ja -raiskamise vähendamiseks peavad toidutööstused oluliseks koostöö süvendamist kaubandusega, et osata täpsemani müügimahte planeerida. Kuid sama oluline on ka tarbija teadlikkuse tõstmine ja võimalus pakkuda toiduaineid tarbijate vajadustele vastavas koguses ning taassuletavas pakendis. Samuti teevad mitmed ettevõtted koostööd erinevate heategevusorganisatsioonidega, et ülejäägid jõuaksid abivajajateni.

Keskkonnasäästlikkuse huvides otsitakse järjest enam võimalusi ülejääkide ja jääkproduktide väärindamiseks. Näiteks HKScani Rakvere tootmisüksuse soojavajadusest neljandik tuleb loomsete jäätmete põletamisest saadavast energiast.

„Me oleme oma tehastes juba pikka aega liikunud ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate tootmisprotsesside suunas. Sellel on kaks põhjust – esiteks et vähendada koormust keskkonnale ja teiseks et hoida kokku kulusid. Võib-olla üks huvitavamaid viise, kuidas meie tootmises jäätmeid ära kasutame on sigade soolesisu kokku kogumine, et need seejärel farmaatsiaettevõttesse biomeditsiini toodete valmistamiseks viia,“ sõnas HKScan Eesti juht Anne Mere.

Ka piimatööstuses mõeldakse jääkproduktide väärindamise peale. „Meie püüame toidutootmisele läheneda nii, et mõtleme iga toote puhul, kuidas kõik tooraine viimseni ära kasutada. Meil ei teki jäätmeid, vaid tootmise kõrvalprodukte, millest saab midagi uut valmistada. Näiteks juustu ja kohupiima valmistamise jääkprodukt on vadak, mida saab ära kasutada paljudes teistes toodetes,“ kommenteeris Tere turundusjuht Katrin Tamm.

Ligi 25% toidukaost tekib kaubandusettevõtetes, 19% toitlustusettevõtetes ja 2% toiduainetööstuses. 53% toidukaost tekib aga kodumajapidamistes, kus peamiseks põhjuseks on toidu riknemine.

„Inimestel ei ole enam oskust toiduvalmistamist planeerida – koju ostetakse liiga palju toiduaineid ning ühest toidukorrast üle jäänud toiduaineid ei osata enam järgmise roa jaoks ära kasutada. Inimesed suhtuvad toitu hooletult ja teinekord jäävad toiduained lihtsalt liiga kauaks külmkappi või sahvrisse seisma, mis seejärel oma värskuse kaotavad. Seda juhtub ka lihtsalt põhjusel, et inimestel puudub teadlikkus, kuidas oleks toitu õige hoiustada ning seepärast kaotavad avatud pakendites seisvad toiduained oma omadused,“ kommenteeris Potisepp.

Kõik algab tarbimisharjumustest ja teadlikkusest. Näiteks mujal maailmas on levinud praktika, et „parim enne“ sildi juurde lisatakse märge, et mõnikord kõlbavad toidud söömiseks ka pärast seda kuupäeva. „Inimesed peavad oskama seda ise hinnata, kasutades oma silmi, nina ja suud,“ sõnab Tamm.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias