Loe, milliste tõsiste tervisekahjustustega riskid, kui ei kaitse oma nahka külma eest

 (2)
Loe, milliste tõsiste tervisekahjustustega riskid, kui ei kaitse oma nahka külma eest
Foto: Scanpix

Autod, nutiseadmed ja veetorud pole ainsad asjad, mis külmakraadide all kannatavad ja karge ilm võib liiga teha meie nahale ning seeläbi tülikaid ebameeldivusi valmistada.

Perearst Eero Merilind selgitab, et külmakraade ei tohiks alahinnata ja välistemperatuuridel on meie nahale oma mõju kogu aeg. Külmade ilmade puhul saame rääkida tõsisemast külmakahjustusest ning sellele eelnevatest erineva raskusastmetega probleemidest.

Häda algab punetavast, sügelevast ja ärritatud nahast

„Kõige leebemal juhul on nahk ärritatud, muutub karedaks ja hakkab punetama ning sügelema,“ selgitab Merilind. Mainitud probleemid tulevad hästi esile pärast õuest siseruumidesse jõudes, kui keskkonna vahetust tajub ka nahk.

Veidi tõsisemad probleemid esinevad n-ö külmanäpistuse puhul, kui muutuma hakkab nahaalune verevarustus ning punetav nahk värvub valgeks. „Sel hetkel tuleks juba muutuda ettevaatlikuks, sest koes on toimunud nähtavad muutused ja sealt edasi võib olukord süveneda,“ selgitab Merilind.

Halvimal juhul tekivad villid, mis on juba külmakahjustuse näht, ning kui villid lõhkevad, on infektsioonioht tõsine probleem. Suure külma korral võib tekkida ka alajahtumine või gangreen.

Seotud lood:

Mida teha, et nahka külmal ajal toetada?

Esimese soovitusena mainib Merilind naha kreemitamise, et hoida ja toetada kaitsvat rasukihti. „Mida rasvasem kreem, seda parem, sest see imendub ja kaitseb paremini. Soovitaksin näiteks sheavõi, kookosõli kreeme, jalgadele uureaga kreeme,“ räägib perearst. Eriti hoolikad peavad olema need, kes on harjunud palju duši all käima ja sagedasti nägu ning käsi pesema, sest sel moel pestakse rasukiht lihtsalt maha.

„Mõistlik olekski kreem peale kanda pärast pesukordi ja enne pikemat õuesviibimist, näiteks sportlaste puhul, kes külmas trenni edasi teevad,“ ütleb Merilind.

Arst soovitab erilist tähelepanu pöörata ka väikelaste heaolule ning kehaosadest kõrvalestadele, põsenukkidele, sõrmeotstele ja varvastele.

„Kui kahjustus on juba tekkinud, siis külmavõetud kohta tuleb muidugi soojendada, aga temperatuuri muutused ei tohi olla äkilised ja oluline on järkjärguline ülessoojenemine,“ selgitab Merilind ja nõustab, et tuppa jõudes ei tohi nahka ärritada, pestes käsi kuuma veega. „Keha ei tunneta sel hetkel õiget temperatuuri,“ ütleb ta.

Kui külm näpistama hakkab, on kõige lihtsam end muidugi liigutada ja külmetavaid kohti masseerimine. „Kehalised harjutused parandavad verevarustust ja on lihtsaim viis sooja sisse saamiseks,“ ütleb ta.

Nagu vanarahvatarkus ütleb, pole halba ilma, vaid on halb riietus. Merilind nõustub ka selles osas ja lisab, et ka allergilistel ja juba probleemse nahaga inimestel, kes ei kannata kohati torkivat villast, on tänapäeval märksa lihtsam. „Häid funktsionaalseid rõivaid ja materjale, nagu näiteks termoregulatsiooniga kindaid, sooja pesu jms tarvilikku, on kõikjal spordipoodides saadaval,“ annab perearst nõu.

Merilinnu sõnul on kõige sagedamalt külmakahjustusega probleeme ilmastikule mittevastavalt riietunud sportlastel ja vaesuses elavatel inimestel ning kodututel.

Saada meile vihje, foto või video!