Lugeja küsib: töölt lahkudes libisesin märjal välistrepil ja murdsin käe. Kas see on tööõnnetus?
(90)
Pärast tööpäeva lõppu kontorihoone vihmamärjal trepil libastunud inimene kukkus nii õnnetult, et murdis käeluu. Kas see on tööõnnetus?
Pärast tööpäeva lõppu kontorihoone vihmamärjal trepil libastunud inimene kukkus nii õnnetult, et murdis käeluu. Kas see on tööõnnetus?
Küsimus on oluline, sest tavalisel haiguslehel olles kaotab töötaja oluliselt oma sissetulekus, kuna esimesel 3 päeval hüvitist ei maksta, 4. päevast alates saab töötaja 70% oma keskmisest palgast ning 8.päevani maksab seda tööandja ning edasi haigekassa.
Kui aga ajutise töövõimetuse põhjuseks on tööõnnetus või selle tüsistus, maksab haigekassa haigushüvitist alates 2. päevast 100% ulatuses.
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg selgitas, et Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus tervisekahjustus, mis on toimunud tööülesannet täites. Tööaja hulka arvataval vaheajal või tegutsemisel tööandja huvides. „Õnnetusi, mis toimuvad teel kodunt tööle või töölt koju, ei loeta tööõnnetusteks,“ kinnitas ta.
Sotsiaalministeeriumi vastuses tõdetakse, et kas konkreetsel juhul on tegemist tööõnnetusega või mitte, teeb tööandja pärast seda, kui juhtumi asjaolud on välja selgitatud.
Reisberg selgitas, et kui kirjeldatud kukkumine oleks toimunud tööülesannet täites, oleks tegemist tööõnnetusega. Näite lihtsustamiseks ja arusaadavamaks muutmiseks võtame näiteks ajakirjaniku, kes päeva jooksul mitmeid kordi erinevatel pressikonverentsidel käib. "Kui ajakirjanik on teel toimetusest pressikonverentsile ja sel ajal juhtub temaga õnnetus (näiteks teel kukkumine libisemise või komistamise tagajärjel, liiklusõnnetus, kukkumine ühistranspordis), on tegemist tööõnnetusega," selgitas Reisberg.
Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et tervisekahjustus toimub töö käigus. Väljend „töö käigus" tähendab Reisbergi sõnul, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid.
Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga.
Kas kukkumisel vastutab hoone omanik?Kuna pärast tööpäeva lõppu toimunud õnnetus ei ole tööõnnetus ja töötaja haiguslehel olles kaotab märkimisväärselt oma sissetulekus, siis kas tal oleks võimalus/alus hoone omanikult hüvitist nõuda?
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi Rein Reisbergi sõnul tuleb hoone omanikult hüvitise nõudmisel lähtuda võlaõigusseadusest. Eelduseks on, et hoone omaniku tegevusel või tegevusetusel on põhjuslik seos kannatanule tekkinud kahjuga.
Tööõnnetus tuleb korralikult dokumenteerida
Õnnetuse tööõnnetuseks tunnistamise juures ei oma Reisbergi sõnul vähimatki tähtsust, kas see toimus tööandja, mõne kõrvalise isiku või kannatanu enda süül. Kannatanu peab teatama tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Kui kannatanu pöördub abi saamiseks tervishoiuasutusse, tuleb tervishoiutöötajale öelda, et õnnetus juhtus tööl.
Reisbergi sõnul on juhtumeid, kus töötajal on ilmnenud tervisekahjustus hiljem või on hiljem selgunud, et vigastus on arvatust tõsisem, kuid töötaja ei ole tööõnnetusest teatanud. Sellisel juhul on kannatanul väga raske tagantjärele tõestada, et tervisekahjustus on tekkinud varem juhtunud tööõnnetuse tagajärjel. „Kui töötaja jätab tööõnnetusest õigeaegselt teatamata, siis jääb ta ilma seadusega ettenähtud hüvitistest,“ lausus Reisberg.
Tööandja peab Reisbergi sõnul uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama välja nende asjaolud ja põhjused. Uurimise lõppedes peab ta määrama kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.
Tööõnnetuse korral peab tööandja läbi viima uurimise ja vormistama tööõnnetuse raporti.
Kuidas tööõnnetusi dokumenteerida?
Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt on töötajal juhul, kui tööõnnetuse tõttu on tekkinud kahju, õiguse selle hüvitamist nõuda tööandjalt. Kahju võib olla tekkinud kui:
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.