Lugeja küsib: töölt lahkudes libisesin märjal välistrepil ja murdsin käe. Kas see on tööõnnetus?

 (88)
Tööõnnetus
TööõnnetusFoto: Anni Õnneleid

Pärast tööpäeva lõppu kontorihoone vihmamärjal trepil libastunud inimene kukkus nii õnnetult, et murdis käeluu. Kas see on tööõnnetus?

Küsimus on oluline, sest tavalisel haiguslehel olles kaotab töötaja oluliselt oma sissetulekus, kuna esimesel 3 päeval hüvitist ei maksta, 4. päevast alates saab töötaja 70% oma keskmisest palgast ning 8.päevani maksab seda tööandja ning edasi haigekassa.
Kui aga ajutise töövõimetuse põhjuseks on tööõnnetus või selle tüsistus, maksab haigekassa haigushüvitist alates 2. päevast 100% ulatuses.

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg selgitas, et Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus tervisekahjustus, mis on toimunud tööülesannet täites. Tööaja hulka arvataval vaheajal või tegutsemisel tööandja huvides. „Õnnetusi, mis toimuvad teel kodunt tööle või töölt koju, ei loeta tööõnnetusteks,“ kinnitas ta.
Sotsiaalministeeriumi vastuses tõdetakse, et kas konkreetsel juhul on tegemist tööõnnetusega või mitte, teeb tööandja pärast seda, kui juhtumi asjaolud on välja selgitatud.

Reisberg selgitas, et kui kirjeldatud kukkumine oleks toimunud tööülesannet täites, oleks tegemist tööõnnetusega. Näite lihtsustamiseks ja arusaadavamaks muutmiseks võtame näiteks ajakirjaniku, kes päeva jooksul mitmeid kordi erinevatel pressikonverentsidel käib. "Kui ajakirjanik on teel toimetusest pressikonverentsile ja sel ajal juhtub temaga õnnetus (näiteks teel kukkumine libisemise või komistamise tagajärjel, liiklusõnnetus, kukkumine ühistranspordis), on tegemist tööõnnetusega," selgitas Reisberg.

Seotud lood:

Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et tervisekahjustus toimub töö käigus. Väljend „töö käigus" tähendab Reisbergi sõnul, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid.

Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga.

Kas kukkumisel vastutab hoone omanik?
Kuna pärast tööpäeva lõppu toimunud õnnetus ei ole tööõnnetus ja töötaja haiguslehel olles kaotab märkimisväärselt oma sissetulekus, siis kas tal oleks võimalus/alus hoone omanikult hüvitist nõuda?
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi Rein Reisbergi sõnul tuleb hoone omanikult hüvitise nõudmisel lähtuda võlaõigusseadusest. Eelduseks on, et hoone omaniku tegevusel või tegevusetusel on põhjuslik seos kannatanule tekkinud kahjuga.

Tööõnnetus tuleb korralikult dokumenteerida

Õnnetuse tööõnnetuseks tunnistamise juures ei oma Reisbergi sõnul vähimatki tähtsust, kas see toimus tööandja, mõne kõrvalise isiku või kannatanu enda süül. Kannatanu peab teatama tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Kui kannatanu pöördub abi saamiseks tervishoiuasutusse, tuleb tervishoiutöötajale öelda, et õnnetus juhtus tööl.

Reisbergi sõnul on juhtumeid, kus töötajal on ilmnenud tervisekahjustus hiljem või on hiljem selgunud, et vigastus on arvatust tõsisem, kuid töötaja ei ole tööõnnetusest teatanud. Sellisel juhul on kannatanul väga raske tagantjärele tõestada, et tervisekahjustus on tekkinud varem juhtunud tööõnnetuse tagajärjel. „Kui töötaja jätab tööõnnetusest õigeaegselt teatamata, siis jääb ta ilma seadusega ettenähtud hüvitistest,“ lausus Reisberg.

Tööandja peab Reisbergi sõnul uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama välja nende asjaolud ja põhjused. Uurimise lõppedes peab ta määrama kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.
Tööõnnetuse korral peab tööandja läbi viima uurimise ja vormistama tööõnnetuse raporti.

Kuidas tööõnnetusi dokumenteerida?

  • kui töötajaga juhtub tööõnnetus, siis peab ta teavitama sellest esimesel võimalusel tööandjat;
  • tööandja registreerib ja uurib kõiki tööõnnetusi 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist;
  • tööandja uurib ja registreerib tööõnnetuse asjaolud, põhjused ja tööõnnetuse vältimise abinõud ning teavitab nendest tööõnnetuses kannatanud töötajat;
  • ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse (nt lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede või varvaste amputatsioon või muud sellist) ja surmaga lõppenud tööõnnetuse korral koostab tööandja tööõnnetuse raporti ning edastab selle kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist;
  • kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumise korral muu töötajate esindaja. Tööandja esitab akti tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.
  • Tööõnnetuse uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.


Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt on töötajal juhul, kui tööõnnetuse tõttu on tekkinud kahju, õiguse selle hüvitamist nõuda tööandjalt. Kahju võib olla tekkinud kui:

  • sissetulek on langenud, kuna töötaja ei saa enam jätkata töötamist samal töökohal või mõnel muul võimetele, kogemustele ja oskustele vastaval töökohal ning sellest tulenevalt on töötaja töötasu madalam või ei saa enam üldse töötamist jätkata;
  • täiendavad kulud näiteks ravimitele, raviteenustele, taastusravile, abivahenditele vms ja riik ei hüvita neid kulusid;
  • tööõnnetuse tõttu tekkinud põhjendatud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju;
  • mittevaraline kahju, mis hõlmab eelkõige füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tööandja võib olla kohustatud maksma mõistlikku hüvitist, kui tööõnnetuses kannatanu tõendab füüsilise ja hingelise valu või kannatuste ilmnemist;
  • surma korral eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Samuti tuleb maksta hüvitist kannatanu ülalpeetavale;
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias