Petukõnede laine jätkub. Alustati kolme juhtumi kriminaalmenetlusega

 (64)
Mobiiltelefoniga helistamine
Mobiiltelefoniga helistamineFoto: Tanel Meos

Eile alustati kriminaalmenetlust kolme juhtumi osas, kus end pangatöötajateks nimetanud kelmid varastasid petukõnede abil raha.

Üleeile helistati inimesele Swedbanki numbrilt ning väideti, et tema kontolt üritatakse raha üle kanda. Kaardi blokeerimiseks paluti sisestada Smart-ID parool. Politseisse teatanu sisestas PIN 1, kuid PIN 2 sisestamise eel helistas ta ise panka, kus tuvastati, et kaardilt on broneeritud summa 203,86 eurot.

See juhtum ei ole ainus. Samal päeval helistati ka teisele inimesele Swedbanki numbrilt ning paluti sisestada Smart-ID parool. Ohver sisestas PIN 1 ja avastas pärast, et tema nimega on vormistatud laen summas 6000 eurot. Lisaks oli kaardilt ära võetud 6450 eurot.

Toimus ka kolmas kelmus, kus 51-aastasele mehele helistati samuti väidetavalt Swedbankist ja räägiti, et pangapettuste leviku pärast oleks vaja konto turvalisemaks muuta. Mehele saabus mobiil-ID kaudu teade sisestada enda PIN 1. Pärast koodi sisestamist nägi mees, et tema arvelt oli üle kantud raha summas 937.25 eurot.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Priit Heinsoo sõnas, et selliste lähenemiste puhul helistavadki kelmid näiliselt klenditoe numbrilt ning paluvad edastada pangakaardi andmed, näiteks kaardinumbri ja tagaküljel oleva kolmekohalise koodi. Helistaja ise aga väidab, et inimese pangakaarti on kuritarvitatud. Olenevalt juhtumist võidakse küsida ka panka sisselogimist Smart-ID kaudu ning välistatud ei ole ka muude võimaluste kasutamine. Sellest tulenevalt saavadki kelmid juurdepääsu inimese pangakontole, kes kannab kannatanu raha mujale kontole. Heinsoo sõnul on kõned üldjuhul venekeelsed.

“Olgu öeldud, et pank ei küsi kunagi klientidelt telefoni teel selliseid andmeid ega logi ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka. See peaks olema esimeseks signaaliks, et kõne kiiresti lõpetada. Ja klientide andmed, mida pangad oma töös vajavad, on pankadel olemas,” rõhutas Heinsoo.

Ta tuletab inimestele meelde, et kaardiandmeid ei tohi jagada ega kinnitada enne, kui ei olda veendunud, kuhu raha täpselt läheb. Kui aga ekslikult on seda juba tehtud, siis tuleb esimesel võimalusel teavitada panka ja politseid ning sulgeda kaart.
Algatatud kriminaalmenetlused on algusjärgus ning käivad praegu esmased menetlustoimingud.

Oma vara hoidmiseks järgi lihtsaid nõuandeid:

  • Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, pangakaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist vms.
  • Pank ei küsi kunagi oma klientidelt kaardinumbrit ja CVC-koodi. Kontrolli oma pangast üle, kas see oli tõesti nende tehtud kõne.
  • Ära kinnita ühtegi tehingut enne, kui oled kindel, kuhu sinu raha läheb.
  • Kui oled saanud kahju, lase pangal oma kaart sulgeda ja pöördu politseisse.
Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias