Uuring: elanikud tajuvad, et hinnad on kasvanud kiiremini kui palgad

 (19)
Inimestel on endiselt vähe sääste!
Raha külmutamine
Raha külmutamineFoto: Argo Ingver

Eesti elanikud tunnetavad, et hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiremini kui palk, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. Umbes pooled vastanutest on arvamusel, et hinnad on tõusnud 5-10% ning umbes neljandik tunnetab, et hinnad on tõusnud üle 10%.

Kolmandikul vastajatest (36%) pole palk viimase aastaga muutunud. Neljandikul vastajatest on palk kasvanud kuni 5%. Viie kuni kümne protsendilist palgatõusu tajus 15% vastanutest ning umbes kümnendikul kasvas palk üle 10%.

„Enam kasvas palk kõrgemapalgalistel ja kõrgema sotsiaalse staatusega töötajatel – juhtidel, spetsialistidel ja ametnikel. Palk ei muutunud keskmisest rohkem teenindus- ja müügitöötajatel ning iseendale tööandjatel,” kommenteeris uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Ligi pooled (45%) küsitletutest tajuvad, et hinnad on tõusnud viimase aasta jooksul 5–10%. Neljandik (23%) tunnetab, et hinnad on tõusnud üle 10%. Kõige tugevamini tajuvad hinnatõusu Ida-Virumaa elanikud ja mitte eestlased, samuti eakad ja madalama sissetulekuga töötajad.

„Hinnatõusu tajutakse kõrgemana, kui see tegelikult on. Kui pooled vastanutest arvasid, et hinnad on tõusnud 5–10% ja neljandik tajus, et hinnad on tõusnud üle 10%, siis Statistikaameti andmetel on hinnad viimasel aastal tõusnud 2–3%. Palgakasv on samas olnud kiire ja seda kõigil palgatasemetel,“ selgitas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Ligi kolmandik küsitluses osalenutest arvab, et suudaks praeguse töö kaotuse puhul leida uue samaväärse töö kolme kuu jooksul. 15% vastanute arvates suudaksid nad uue töökoha leida ühe kuu jooksul.

„Uue samaväärse töökoha leidmise suhtes on optimistlikumad nooremad, kõrgema sissetulekuga inimesed ning Tallinna elanikud. Ebakindlust on rohkem vanemate inimeste, Ida-Virumaa ja väiksemate linnade elanike hulgas, madalamat palka teenivate ning kõrgharidust mitte omavate inimeste seas,“ selgitas Kati Voomets.

Kümnendik peredest ei oma sääste. Ligi pooled vastanutest (52%) omavad säästupuhvrit kuni kolme kuu kulutuste ulatuses. Kauem saaksid oma säästudest elada inimesed vanuses 50 eluaastat ja vanemad, samuti need, kelle sissetulek ületab 1500 eurot kuus.

„Sääste on murettekitavalt vähe, mis näitab, et inimesed ei ole finantsilisteks ootamatusteks valmis. Säästmise alustamiseks on oluline võtta oma rahaasjad kontrolli alla ning teadlikult tegeleda eelarve planeerimisega, et vältida tarbetuid kulusid ning leida võimalusi raha kõrvale panemiseks,“ ütles Kati Voomets.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat tänavu augustis. Veebiküsitluses osales 1000 elanikku vanuses 18–74 aastat.

Saada vihje, foto või video!
Saada vihje
Jälgi meid sotsiaalmeedias